Mihkel Lees: poliitika vormist on tähtsam sisu

Foto: TPM

Rahvakogu, mille kahel teemaseminaril Reformierakonna esindajana osalesin, oli oma olemuselt väärt algatus. Seda isegi mitte niivõrd arutelusõela läbinud ettepanekute pärast, mis – vaadakem lähiajalukku – on arutusele tulnud ka varem ning tõsteti nüüd rahvakogu töö tulemusel uuesti rambivalgusesse.

Eriti väärtuslik oli protsess ise, see, et kodanikuühendused ja üksikisikud asusid tavapärasest erksamalt poliitiliste probleemide üle arutlema ning ka kaasa rääkima.

Nüüd tuleb küsida, mis saab edasi. Kas pärast seda, kui riigikogus on presidendi üle antud ettepanekud läbi töötatud, on töö tehtud ja rahvas rääkinud?

Loodan, et mitte. Loodan, et inimeste soov ühiskondlikult aktiivsem olla ei kahane, vaid kasvab ja areneb. Protsess ei tohiks lõppeda, vaid peaks olema pidev ning saavutama uue kvaliteedi.

Rahvakogu keskendus oma töös pigem poliitika tegemise üldisele vormile (mis on kahtlemata oluline), nüüd on aeg suunata arutelu teravik poliitika sisule.

Teha ettepanekuid ja küsida mitte ainult seda, kuidas tehakse, vaid eelkõige seda, mida ja miks tehakse. Ja selleks arenguks ei ole olemas paremat aega kui just nüüd.

Erakonnad on alustanud valimisprogrammide väljatöötamist sügisesteks valimisteks. Programmides sisalduv ei ole kohalike valimiste eripära arvestades liialt üldine, vaid pigem konkreetne, koondades ideid, mis puudutavad otseselt ja vahetult omavalitsustes elavaid inimesi.

Seega on lähikuud järgnevaks neljaks aastaks kujunevate poliitiliste suundade ja prioriteetide kontekstis kõige magusam aeg, kui üksikisikud ja kodanikuühendused saavad mõelda, mida nad tahaksid kodulinnas või vallas parandada, mida täiustada, millest tuntakse puudust, mis on hästi, mis halvasti.

Ja mitte ainult mõelda, vaid ühtlasi ettepanekuid teha.

Saata oma mõtted erakondadele ning oodata tagasisidet. Kutsuda praegusi rahvaesindajaid ja rahvaesindajaks pürgijaid oma plaane tutvustama ning mis veelgi tähtsam, ära kuulama, milliseid ettepanekuid kohaliku elu edendamiseks soovitakse enda või oma mõttekaaslaste ja huvirühma nimel esitada.

Tartu noortevolikogu, Tartu gümnaasiumide õpilasesindused ning ülikoolide üliõpilasesindused, millest tunnevad puudust Tartu noored? Spordisõbrad, mida saaks muuta paremaks Tartu spordi rahastamises või sportimistingimustes? Eakad, mida saaks Tartu linn veel teie heaks teha?

Eriti head ettepanekud on tavaliselt konkreetsed ning liigne mastaapsus ei suurenda tingimata nende väärtust. Mõtted stiilis «Bussiliiklust peaks parandama» või «Sportimisvõimalusi peaks täiustama» võivad jätta liialt suure (väär)tõlgen­dus­ruumi.

Sellised ideed nagu «Igas SA Tartu Spordi hallatavas jõusaalis peaks olema jõusaalitreener» ja «Kõik Tartu gümnaasiumid peaksid sarnaselt Poska gümnaasiumiga viima õpilased koolitundidele vahelduseks muuseumidesse või eraettevõtjate juurde teadmisi omandama» on konkreetsemad, seetõttu on nende üle kergem arutleda ning teostusvõimalusi otsida.

Usun, et Tartu elanikel, kodanikuühendustel ning rahvaesindajatel on soov üheskoos mõtiskleda, kuidas Tartu elukeskkonda veelgi parendada. Ja seda mitte ainult ühekordsete projektide kaudu või valimiste eel, vaid pidevalt.