Soe pani konnad kudemispaikadesse rändama

Üle maantee kudemispaika rändavad konnad.

FOTO: Martin Liira

Maanteega ristuv teekond kudemispaiga suunas lõpeb igal aastal kümnetele tuhandetele konnadele autorataste all. Saabunud soojad on pannud hüppajad taas liikuma. Kevadine soojalaine on saabund ja kahepaiksed on liikvel, teatas Eestimaa Looduse Fond. Värskete luureandmete põhjal on rohkem kahepaikseid nähtud Piibe maanteel Tammiku rändekohas.

«Sillalt Rakke poole ja Tartu suunas liigub tumedat värvi sõiduauto, mille juht võib olla joobes, kaldub vastassuunavööndisse. Info Elva patrullile edastatud.» Sellise teate sai politsei täpselt aasta tagasi.

Tartu piiril pidas vilkuritega patrull sõiduki kinni ja juht pandi alkomeetrisse puhuma. Null. Politsei näis üllatunud, juht näis üllatunud. Aga politsei vihje ebakindla sõidustiili kohta tuletas meelde: konnad! Hilisel õhtutunnil oli maantee autodest tühi ja aga konni täis ning see juht üritas konnadest mööda laveerida.

Autoõpetajad muidugi ütlevad, et rebanegi on veel sedavõrd väike loom, et suurel kiirusel võib olla ohutum temast üle sõita kui proovida mööda põigata. Kudemisrändel konnadest mööda põikamine on ilmselt ka väikesel kiirusel paras katsumus.

Looduskaitsjad soovitavad vältida liiklemist niisketel ja soojadel kevadöödel, mil kahepaiksed on kõige aktiivsemad.

Teave autojuhtidelt

Võrtsjärve põhjatipu piirkond on üks niisugune, kus konnade ürgsed rändeteed ristuvad maanteega ja see on ka üks neist, kus Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel peeti eelmisel kevadel konnatalgud.

Talgute eestvedaja Paul Hunt toob välja, et eelmise aasta konnatalgutel, mida peeti Eestis mitmes paigas, aidati üle tee 10 851 konna.

Tänavu tulevad konnatalgud kordamisele ja need on plaanis viies paigas, mis on välja valitud autojuhtidelt ja teistelt loodusesõpradelt kogutud info põhjal. Seda teavet kogusid keskkonnaamet ja ELF.

Talgupaikadeks on valitud Tartu–Viljandi maantee Leie–Oiu lõik, Tallinna–Narva maantee Jägala teesõlm, Piibe maantee Jägala juures ja Aegviidus ning Kiisa alevik Harjumaal.

«Peab ära märkima, et konnad mõnevõrra muudavad oma rändeteid ja konnade arvukus aastati kõigub,» lausus Hunt. «Oleme valmis ka muudes kohtades konnadele appi minema. Neid kohti ei ole välja kuulutatud, aga Tartu lähedal näiteks on Aardlapalu selline koht, kus on poldrilõigul on olnud suur konnaränne. Eelmisel aastal jäi seal suur ränne jälle ära.»

Millal konnaränne algab ja millal talgud toimuvad, on paras ennustamise asi, tõdes Hunt. See juhtub enamasti siis, kui tulevad püsivad plusskraadid ka öösel. Aga tänavu on kevad pikaldane.

Kümme tuhat konna on ilmselt pisku võrreldes selle konnade hulgaga, kes üle tee lähevad ja teeületusel hukkuvad. «Konni võib tõesti kokku lugeda miljoneid,» nentis Hunt. «Kuid lisaks sellele, et päästame kümme tuhat konna, on sellel projektil teavituslik pool ka. Saame juhtida Eesti elanike ja riigivõimude tähelepanu probleemile ja sellega panna alus, et tulevikus teedeehitusel arvestataks konnade vajadustega ja nende olulistesse rändekohtadesse ehitataks konnatunnelid.»

Truubist ei piisa

Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ütles, et praegu ei ole Lõuna-Eestisse ühtki spetsiaalset konnatunnelit ehitatud. Mõnes tee-ehitusprojektis on neid aga kavandatud ja Taali sõnutsi on see teema üleval ka Tartu–Viljandi maantee rekonstrueerimise projektis.

Konnad teel(t) projektijuht Teele Jairus ütles, et sageli kipub konni rohkem olema teed läbiva truubi kohal, aga ometi eelistavad konnad minna mitte truubist, vaid üles sõidutee. Jairus ütles, et konnad eelistavad ujumisele kõndimist. Kevadel kipub truubis olema vesi. Konnatunnelid ehitatakse mujal maailmas aga sellised, et nende põhi on kuiv.

Niisamuti tuleb ette, et konnad võiksid mõnel pool minna maanteesilla alt, aga ometi ronivad üles teetammile ja sõiduteele. Võimalik, et varjus on kiskjate kätte langemise oht, on Jairuse sõnul üks seletus sellele.

Jairus ütles, et Eesti esimest konnatunnelit ehitatakse Tallinna–Tartu maanteele Harjumaal Saulas.

Konnatunnelitest on rohkem abi siis, kui need on rajatud nii, et konnad ei pääse teele ja neil on võimatu muul viisil edasi liikuda suunas, kuhu tung neid sunnib.

Jairus ütles, et puudub ülevaade, kui palju Eestis maanteedel konni kevadrändel hukka saab.

Hollandist on aga teada, et liikluskoormuse juures 60 autot tunnis saab tee ületamisel hukka umbes 95 protsenti populatsioonist ja liiklussageduse juures kümme autot tunnis umbes kolmandik.

Kevadrändel võib eri kohtades olla eri liiki konni. Võrtsjärve põhjatipus oli eelmise aasta talgutel rohkesti harilikke kärnkonni, kes olid teel järve kudema.

Mõnel ööl loeti neid  lühikesel teelõigul kokku paar tuhat.

Aga seal, Leie juures oli rännakul ka üksikuid rohukonni ja rabakonni, oli ka tähnikvesilikke.

Konnad marsivad mõnikord hulgakesi üle tee ka vihmasel suvepäeval. Siis, kui kudemiskohas on pandud alus uuele põlvkonnale, hakkavad konnad tagasi rändama. See juhtub eri liikide puhul erineval ajal ja tagasiränne on hajutatum.
 

Mida teha?

Säästa konni, vältides liiklemist konnade kudemisrändepaikades niisketel ja soojadel kevad-öödel, mil kahepaiksed on kõige aktiivsemalt rännakul.

Aita konni tee ületamisel, osaledes konnatalgutel. Teavet nende kohta on kodulehel: elfond.ee/konnadteel.

Tagasi üles