Hiljaks jäänud kevad teeb kaotatud aega tasa ja sellest annab märku ka Emajõgi, mille veetase kerkib tavapärasest kiiremini.
Emajõe veetase kerkib tavalisest jõudsamalt
Esimese äkilise tõuke Emajõe kosumisele andis reedene vihm, esmaspäeva hommikuks oli jõe veetase Tartus pool meetrit kõrgem kui laupäeval.
Eile hommikul ulatus veetase juba 160 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli, viimase ööpäevaga oli vesi Emajões tõusnud pea 25 sentimeetrit.
«Iga ööpäevaga tuleb vett kenasti juurde,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu. «Tänavune tõus algas tavalisest intensiivsemalt, ka kevad algas intensiivsemalt. Näeme Tartus varsti ilusat suurt jõge.»
Toidet jätkub
Kust see ilus jõgi tuleb, Tartust ja Tartu ümbrusest on lumi pea läinud? «Aga mujal, näiteks Vooremaal, on veel suur lumi maas,» vastas Ene Randpuu. «Emajõgi saab toitu ka Pandivere kõrgustikult ning näiteks suur veeandja Võrtsjärv on jää all ega ole jõele veel midagi andnud.»
Toidet tõesti jagub, sest Võrtsjärvest Peipsisse voolav Emajõgi kogub oma vee 9740 ruutkilomeetri suuruselt valglalt, mis moodustab 22 protsenti Eesti pindalast. Tartuni ulatuv Emajõe valgla võtab enda alla 7840 ruutkilomeetrit.
«Sel ja ka järgmisel nädalal tõuseb Emajõgi jõudsalt,» kinnitas Ene Randpuu. EMHI andmetel toovad lähipäevad meile sooja juurde ja sajab ka vihma.
Õhutemperatuur püsib öösiti enamasti üle null kraadi, päeval tõuseb termomeetri näit Lõuna-Eestis 15 kraadi ümbrusse. Vihma lisandub nädala keskpaiku. Lumi sulab kiiresti ja püsiv lumikate laguneb, teatas EMHI.
Vesi jõuab tänavatele
«Selle nädala lõpuks on jõel meeter kindlasti juures ja veetase tõuseb veelgi,» märkis Ene Randpuu. Nädala viimastel päevadel on sajuvõimalus väiksem. Ka õhutemperatuur on siis madalam ja langeb öösiti veidi alla nulli. Juba 22.-23. aprilli paiku saabub aga uus soojalaine, mis tõstab ööpäevase keskmise õhutemperatuuri viie kraadi lähedale.
Emajõe suurvesi annab endast Tartus esimesena märku Kroonuaia silla juures kõnniteel. Kui vesi jõuab seal kõnniteele, on jõe veetase 190 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Kui vesi ulatub 270 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, lainetab ka Tasku juures olev kõnnitee. Tartut ohustava veetaseme kõrgus on 239 sentimeetrit üle nulli.
Kõige kõrgem mõõdetud veetase, 373 sentimeetrit üle nulli, oli Tartus 6. mail 1867. Viimane suurem üleujutus oli ülikoolilinnas 2010. aastal, kui 16. aprillil ulatus jõe veetase 331 sentimeetrit üle nulli.