Motovõistluse rada viib üle katuse

Võrtsjärve enduro võistlusrada läheb Väike-Rakkes üle töökoja katuse. Endurovõistluse korraldaja Riho Kollist näitas, kuidas krossitsikkel sel rajal lendas, kuid enduro tähenduses pole selles tema sõnul midagi ekstreemset. Foto: Margus Ansu

Oleks te näinud Riho Kollisti rahulolevat nägu, kui ta selgitas, kuidas suutis saekaatrist viimasel hetkel ära päästa tüseda haavapalgi, mis nüüd lebab Väike-Rakkes töökoja hoovil. Sellest saab mai algul Tartus Vabaduse puies­teele ehitatava ekstreem­­enduro võistlusraja esimene takistus, millest mootorrattad kümne kaupa üle hakkavad sõitma.

Veel rahulolevam võis Riho Kollist alias Lärm (pildil) olla siis, kui lin­­navõimud pärast mitme koha kaalumist – Küüni tänav … või siis mitte … äkki Lõunakeskuse parkla? – pakkusid välja Vabaduse puiestee. «Siis minul käis kriips niimoodi,» tõmbas Kollist õhku joonistades suunurgad üles.

Võõras võistlusala

Selgitamist oli enne omajagu. Tartu võistlus, mille rajale on plaanitud 24 ekstreemset takistust, on proloog kahel järgmisel päeval peetavale Võrtsjärve endurole, mille eestvedaja on Kollist juba teist aastat. Enduro tähendab maastikul sõitu, internetist leiab selgituse, et termin on segu inglise ja hispaania keelest ning ühendab sõnu kestus ja raske.

Kollisti töökoja hoovil on kõrvuti kaks kiigeks seatud redelit – ekstreemenduro mitte kõige suuremad takistused. Kaubik, millest Kollist oma tsikli välja veeretab, on takistusena kahtlemata suurem. Tartu võistlusel jääb kaubiku ja maandumisrambi vahele veel tükk tühja maad. Vähemasti nii on plaanitud.

Võrtsjärve enduro rada käib aga üle selle töökoja katuse. «See on rada, see ei ole takistus,» ütles Kollist enne, kui näitas, kuidas kaldteest katusele kihutades saab efektseid hüppeid teha. Katuselt alla viib rada üle loomavaguni katuse.

Kollist õpetas, et vahet tuleb teha klassikalisel ja ekstreem­­endurol.

Ekstreemenduro, nagu nimetuski aimata laseb, on keeruliste takistustega võistlus, mis Kollisti meelest pakub võrdselt põnevust nii võistlejale kui publikule, klassikaline enduro on rohkem võistleja rõõm.

Eelmisel aastal meelitas Võrtsjärve enduro kohale 130 võistlejat, neist välismaalasi umbes 30. Umbes 70 kilomeetri pikkust ringi sõideti autoralli põhimõttel. Starditakse minutiste vahedega, ette antud ajal peab olema kiiruskatse stardis ja neid on ringil mitu.

Rada on enamasti looduses, kooskõlastused on tehtud paarisaja maaomanikuga. Ja rada on nii raske, et veerand alustajatest katkestas.

Kollist tõi näite, et Rumeenias, kuhu ta tänavu läheb endurot sõitma neljandat korda, kulus ühel võistluspäeval 97 kilomeetri läbimiseks 13 tundi, sest rada oli nii raskel maastikul. Selline rada nõuab head füüsilist vormi, aga peale selle peab ka masin vastu pidama.

«Peab püsima ajas, katsetel kiire olema ja masinat hoidma,» selgitas Kollist.

Kollist sai enduroga sina peale kuue aasta eest. Töö tõttu käis ta Hollandi vahet, millalgi tõi endale mootorratta. Huvi algas mootorrataste mäkketõusust. Siis nägi ta videot Rumeenia võistlusest Red Bull Roma­niacs ja julgust kokku võttes läks sinna võistlema, olles esimene eestlane sellel võistlusel.

«Enduro on ägedam kui krossirajal mööda ühesugust ringi sõita,» põhjendas 34-aastane Kollist, miks teda just see ala tõmbab. «Enduro pakub võimalust näha paiku, mida ilma mootorrattata ei näe.»

Harjutuskoht

Tartu–Viljandi maantee kõrval on heinamaale ehitatud ekstreemenduro harjutamiseks rada ja takistused. Kollisti käest on küsitud, kas see rada on ratsutamisega seotud. Erilist imestust pälvib rajatis, kus konstruktsiooni küljes ripuvad autorehvid, neid on seal palju ja tihedalt. «No kuidas see hobune sealt läbi saab?» uuriti.

Aga nende rehvide vahelt tuleb tsikliga läbi sõita, kiiresti. On mitmesuguseid atraktsioone. Saab sõita üle kaablirullide, üle sõiduauto, üle …

Üks keerulisimaid on ehk hoopis kahe palgikuhja vahele seatud prussi ületamine.

Traumapunkti kliendikaarti Kollistil ei ole, praegu pole tal ka haigekassaga suhet. Vigastustest pole tal palju rääkida, on olnud muljumisi ja kord murdis ta enda korraldatud mäkketõusu võistlusel rangluu. «Sadas paduvihma, maandusin kehval nurgal. Siis viidi mind Maarjamõisa, kus ma end kohe lappida ei lasknud, oli vaja võistlus ära korraldada ja kiirendusvõistlus sõita. Võitsin ära ka. Siis võtsin õhtul ühe õlle ja järgmine päev läksin operatsioonile.»

Mis endurorattasse puutub, siis ekstreemvõistlusteks sobib krossitsikkel, aga klassikalise sõidu tarbeks peab see olema tänavalegaalne ehk tuled ja muu nõutav küljes. Samuti peab klassikalises enduros võistlejal olema juhiluba, sest kiiruskatsete vahel tuleb paiguti sõita tavalistel teedel.

Ekstreemenduro Tartus

• Tudengipäevade ajal 3. mail kell 17–22 on Tartus Vabaduse puiesteel ekstreemenduro võistlusrada, kus on 24 takistust. Need asuvad kaubamaja ristmiku ja Poe tänava vahelisel alal.

• Võistlus on Võrtsjärve enduro proloog.

• Osalevad profid, hobisõitjad ja algajad, kes stardivad kümneste gruppidena.

• Võistlejatel tuleb sõita üle palkide, autode, kiikede ja kaablirullide.

• Juba käivad läbirääkimised metsafirmadega, kes palgikoormad linna toovad, rääkis võistluse korraldaja Riho Kollist. Ta lubas vaatemängu täie raha eest, kuigi üritus on tasuta.