Kadunud hääle leiavad üles logopeed ja füsioterapeut

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Logopeed Lagle Lehes pakub kuulata anonüümseid häälefaile. Üks kõlab kui nasaalne pinin, teine nagu kähisev plärin ning kolmas kui näpuga kitarrikeelel tõmmatud pinn. Need on tema patsientide öeldud pikad a-d enne ravi algust.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuse logopeed Lagle Lehes ja füsioterapeut Triin Kaldur kogevad oma töös iga päev seda, kui vähe inimesed hoolivad häälest ja kui hilja nad abi järele küsivad. Ometi on just hääl väga paljudel inimestel nende peamine töövahend.

Inimese hääl on terve siis, kui ta suudab a-tähte helisema pannes hoida seda ühe hingamisega talle sobival kõrgusel umbes 20 sekundit. See on kindel tunnistus, et inimene valitseb hästi oma diafragmat ja kõris paiknevat hääleaparaati ning hoiab õiges asendis ka suulage ja huuli ehk hääle kõlakoda.

Õppejõud jäi kimpu

50. aastates õppejõud Sirje vajas hädasti spetsialistide abi eelmisel sügisel. «Minu intensiivne häälekasutus õppejõuna on kestnud rohkem kui paar aastakümmet,» rääkis ta. «Eks selle aja peale vajab ka kõige paremini hoitud töövahend remonti.»

Sirje probleemid häälega algasid umbes aasta tagasi. Ta tundis, et hääl väsis kiiresti, ning ta oli tihti «häälest ära». Ilmselgelt oli üheks põhjuseks see, et ta ei andnud häälele piisavalt puhkust.

«Kevadsemestril on tavalisest ikka rohkem õppetööd, ka kimbutavad viirused ning ega väikse kurguvalu pärast keegi õppetööd ära jäta. Minu kurvastuseks ei kadunud mu probleemid häälega aga ka pärast suvepuhkust,» rääkis patsient, kes ei soovinud ajalehes oma täisnime avaldada.

Logopeed Lagle Lehes kuulas patsient Sirje hääle sügisel üle ja tegi raviplaani. Ka asus temaga tööle füsioterapeut Triin Kaldur.

«Kuna peale õppetöö tegeles Sirje veel teadusega, oli teadusetegemine aheldanud ta pikkadeks tundideks arvuti taha,» meenutas Triin Kaldur. «Patsiendi õlad olid pisut üles tõstetud asendis, kael ja pea nihkunud natuke ettepoole ning kaela- ja õlavööpiirkond oli täis pingeid.»

Triin Kaldur selgitas, et kuna kõik häälikud moodustatakse väljahingatava õhu abil, on efektiivse hingamise eelduseks korrektne rüht, samuti oskus õigesti kasutada oma roietevahelisi lihaseid ja diafragmat. Seda kõike tuli ka sellele patsiendile meelde tuletada.

Patsient Sirje sai näo-, pea- ja õlavöötmemassaaži ning soojaravi. Harjutusi tuli tal teha aga koduski. Sirje kirjeldab vettepuristamise harjutusi, kus häälikuid tuli öelda torusse, mille ots oli asetatud vee alla. Mida sügavamal oli toru, seda suurem oli vee vastupanujõud ning seda suurem ka lihaspingutus.

Ka tuli kodus vokaale a, o ja u ning helisevat m-i laulda eri tugevuse ja kõrgusega ning samal ajal meeles hoida diafragmaga hingamist.

Ravi kestis paar kuud, aga Sirje ütleb, et juba paari seansi järel oli tema hääl selgem ja rääkimine kergem.

Logopeed Lagle Lehese sõnul saavad inimesed hästi aru, kui räägitakse sportlastest ja nende lihaste treenimise vajadusest. «Aga häälgi tekib vaid tänu lihaste tööle ja ka häälepaelad peavad olema heas toonuses. Samas tuleb tähelepanelik olla ülekoormuse suhtes,» manitses ta.

Häälehäired võivad tulla veel sellest, et häälepaeltele võivad tekkida polüübi või sõlmekeste moodi moodustised. Kui inimene oma häält ei kuritarvita, taanduvad need iseenesest. Juhul, kui inimene oma häält aga ülearu koormab, muutuvad moodustised iga häälepaelte kokkupõrkega vintskemaks. Ja see võib tulevikus tähendada kirurgilise ravi vajadust.

Mis hea, mis halb

Lagle Lehes ja Triin Kaldur juhtisid tähelepanu ka häälehügieenile. Rääkida tuleks pigem vaiksema kui pingutatud ja kõrgendatud häälega ning kindlasti normaalse tempoga, mitte kiirustades. Vajaduse korral tuleks minna vestluspartnerile lähemale, mitte karjuda. Müras kõnelemist tuleks vältida.

Pärast pikka ettekannet, sõnavõttu või laval esinemist peaks võtma aega puhkamiseks, tark on mõnda aega vaikida.

Tark on mitte hingata suu kaudu, sest see kuivatab hingamisteid ja häälepaelte limaskesti. Juua tuleks piisavalt vedelikku, et hoida organismi niiskustasakaalu.

Kui kurgus tekib rääkides ebameeldiv tunne, ei peaks häält tugevalt puhtaks köhima – köhides põrkuvad häälepaelad tugevasti kokku ja saavad uue trauma. Pigem tuleks teha kõnelemisse paus, neelatada, mühatada ja lonks vett juua.

Sosistamine ei ole häälele hea, päris kindlasti ei tohiks sosistada, kui hääl on täiesti ära. Ka ei ole tervislik liiga vali naer, tolmuse õhu sissehingamine, suitsuses ruumis viibimine, liiga külm või kuum õhk ning liiga kanged imemistabletid ja vürtsised toidud.

Lagle Lehes rääkis kaheksa-aastasest väga kähiseva häälega poisist, kelle häälekurdude vahele olid tekkinud väikesed sõlmekesed. Selgus, et enne laste koorilaulutundi ei tehtud tema koolis kunagi häälele soojendusharjutusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles