Nelja-aastane Katariina käib Maarja lasteaias. Katariinaga on alati kaasas üks kohvrike, milles asub aspiraator. See on seade, milleta tüdruk jääks hingamisel hätta ning mille aitas talle muretseda sotsiaaltöötaja Katri Laanisto.
Liikumatu tüdruk pääseb kodust välja
15. aprill 2013, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katariina sündimisel said saatuslikuks need hetked, mil ta viibis hapnikupuuduses. Asju, mida tüdruk teha saab, ei ole just palju. Üks ta tegevustest on pea ühelt küljelt teisele pööramine.
Katariina ei saa neelata, ning seepärast koguneb ta hingetorru sülge, mille eemaldamiseks on vaja aspiraatorit. Et sage aspireerimine võimalik oleks, selleks on Katriina hingetorru paigaldatud trahheo-stoom – väike toruke, väljapääsuavaga otse kõril.
Krabisev hingamine
Nii ööl kui päeval tuleb tähele panna hääli, mis Katariina hingamisel tekivad. Kui helid muutuvad ühtlaselt krabisevaks, tuleb trahheostoomilt eemaldada korgike, lülitada sisse aspiraator ning pehme otsikuga Katariina hingetorru kogunenud sülg ära imeda.
Katariinal on kodus elektriga töötav aspiraator, mis on seina küljes kinni – laenatud Tartu Ülikooli lastekliinikust. Sellega lasteaias käia ei saa.
Kuid lasteaias näeb Katariina teisi lapsi, seal temaga mängitakse ja võimeldakse ning ta vanemad saavad rahuliku südamega tööl olla. Lasteaias ongi Katariinal kaasas uus, akudel töötav portatiivne abivahend.
Tartu Maarja tugikeskuse ja Tartu Maarja kooli sotsiaaltöötaja Katri Laanisto kohtus Katariinaga esimest korda eelmise aasta septembris. Ta oli siis just sinna tööle asunud ning Katariinagi alustas tol ajal Maarja kooli tugikeskuses käimist, kuna ta vanematel oli õnnestunud hankida üks kasutatud ja kaasaskantav aspireerija.
Üsna pea ilmnes, et varem või hiljem ütleb kasutatud vana aparaat üles ning Katariinale tähendaks see taas koduseinte vahele jäämist.
Sotsiaaltöötaja Katri Laanisto tuli mõttele küsida Katariina vanematelt, kas tema võib nende nimel tegutseda. Laanisto helistas TÜ Kliinikumi lastefondi.
«Selgus, et taotluse tegemine lastefondi abiga aspiraatori muretsemiseks ei ole üldse keeruline,» meenutas Laanisto. «Kirjutasin avalduse 3. detsembril. Kahe nädala pärast istus lastefondi komisjon koos ja arutas Katariina-asja, minult küsiti orienteeruvat hinnaklassi.»
Katri Laanisto asus koos kooliarst Helle Kännuga läbi helistama mitmeid firmasid, et leida mudel, mis Katariinale kõige paremini sobiks. Lõpuks leidsidki.
Hea koostöönäide
Aspiraator läks koos käibemaksuga maksma 627 eurot, 150 eurot sellest panustas Tartu linn ning 17. jaanuaril oli abivahend kohal.
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi tegevjuht Agnes Karlson ütles, et tal on väga hea meel, et arstid ja sotsiaaltöötajad püüavad raske haigusega laste peresid toetada – seda on varemgi ette tulnud, et märkajaks on olnud nemad. Ka koostöö omavalitsusega vajaliku seadme rahastamisel on ta sõnul hea näide.
Katariina vanemad ütlevad, et midagi sellist ei olnud nad varem kogenud. Et keegi võõras lihtsalt tuleb ja küsib, kas ta võib neid esindada ja ajab asja korda.
Nüüd on vanematelgi võimalik Katariinat igale poole kaasa võtta – külla, kohvikusse või kauplusesse.
Sotsiaaltöötaja Katri Laanisto aga nuputab parasjagu, kust leida Katariinale sobiv käru. Tüdrukul on kõige parem olla lamavas asendis, aga kuna ta saab varsti viieaastaseks, siis väikelapsele mõeldud lapsevanker talle enam ei sobi.