Viimasel kümnendil on Tartu arengut puudutavaid juhtimisotsuseid enamasti kujundanud linnavalitsuse ametnikud. Tõsi, tähtsamaid küsimusi arutatatakse ka ettevõtjatega, lähtudes eeldusest, et nõnda sünnivad kõige pragmaatilisemad ja tulevikus linna arengule kõige paremad otsused.
Lugeja kiri: rohkem toetust linna vaimuelule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akadeemiline pereelu sumiseb ülikooli ümber ning ülejäänud vaimu- ja kultuuriinimesed linna juhtimisotsustes üldjuhul ei osale. Sest enamasti nad ei kuulu parteidesse ning neil väidetavalt puudub tänapäeval tarvilik «läbilöögivõime».
Selle tagajärjeks on sumbunud kultuurielu. Et sünniks rohkem uut kunsti ja tärkaks taas elavam vaimuelu, vajab loomeinimeste kogukond veidi linna tuge.
Kultuurielu ja loomingulised saavutused on Tartule ja tervele Eestile palju olulisemad kui näiteks turismi edendamine, millele paistab keskenduvat praegune linnavalitsus. Veelgi enam: kunst on eestluse säilimise olulisem eeldus kui viie rikkama riigi sekka jõudmine, sest loov kunstnik ja poeet on nagu aken, kust tulev valgus ei lase kultuuril iseendast tüdineda.
Kuidas saaks linnavalitsus Tartu vaimuelule kaasa aidata?
Alustada võiks kasvõi Mart Kivastiku eestvedamisel koos käivate kunstiinimeste sõpruskonna klubilise tegevuse toetamisest. Linna eelarvele tähendaks see sümboolset summat, mõndakümmet tuhandet eurot, mis detsembris Raekoja platsi lühtritega ehtimiseks läheb.
Kui unistada suuremalt, siis Poe tänava krundile rajatavast kunstimuuseumist, kus asuks ka avatud ruum vabasid kunste harrastavatele inimestele klubiliseks ja loominguliseks tegevuseks.
Imre Mürk,
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik
Tartu ühenduse esimees