Rumeenia tüdrukud räägivad kätega

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gabriela Petruta (vasakul) ja Dana Popa selja taga on paberitel eestikeelsed sõnad tõlgitud nii inglise kui rumeenia keelde.
Gabriela Petruta (vasakul) ja Dana Popa selja taga on paberitel eestikeelsed sõnad tõlgitud nii inglise kui rumeenia keelde. Foto: Kristjan Teedema

«Me panime juba õhukesed jakid selga,» muigasid rumeenlannad Dana Popa ja Gabriela Petruta, kelle kodumaal on praegu siinse hädise pooltalve asemel päris kevad. «Me hakkame eestlasteks muutuma.»

Kaks noort tudengineiut on Tartus olnud kaks kuud, töötanud vabatahtlikuna Tähe noorteklubis. Esimesed nädalad siin olid neile lausa füüsiliselt rasked, sest enda arusaadavaks tegemiseks pidi pool juttu rääkima kätega veheldes. Nüüd ollakse sellega juba harjunud ning lapsed vehivad sama agaralt vastu.

Just pisemad, kelle inglise keel on pehmelt öeldes auklik, on vabatahtlikega suhtlemises aktiivsemad. Teismelistega on aga raskem kontakti saada, sest nad häbenevad oma keeleoskust.

Jutukam Popa rääkis, et lapsed üritavad pidevalt neile eesti keelt õpetada. Näiteks pisike Roiu tüdruk tegi talle selgeks lause «Kõik on korras!», kuid nõudlik tirts ei ole siiani rahul vabatahtliku hääldusega.

Siinne kogemus on mõlemale mitmes mõttes eriline. Kunagi varem pole neil olnud vaja lastega tegelda ja neil on kogemusi vaid oma väikeste sugulastega.

Teiseks on noortekeskus neile midagi täiesti uut. «Meil ei ole noortekeskusi,» ütles Popa. «Lapsed istuvad kodus arvuti taga või on lihtsalt tänavatel.» Mõned noored käivad küll huviringides, aga sellega vaba aja tegevuste pakkumine suuresti piirdub.

Kolmel päeval nädalas on tüdrukud Tähe tänava keskuses, kus suhtlevad lastega, korraldavad üritusi, teevad kunstiringi, õpetavad rumeenia keelt ja kultuuri ning teevad palju muud. Neljapäeviti on nende kord käia Roiu noortekeskuses, kus tehakse samuti kunstiringi.

Välismaalased kurdavad sageli, et eestlased on ebasõbralikud ja nendega on raske jutule saada, ent need kaks neiut pole midagi sellist kogenud. Nad saavad ühtmoodi hästi läbi nii noortekeskuse inimestega kui ka toanaabritega Raatuse ühiselamus ning neil on siin tekkinud märkimisväärne sõpruskond.

Tähe noorteklubi juhataja Triin Raudoja rääkis, et alguses ta kartis, kuidas tüdrukud siin kohanevad, kuid sellega ei tulnud muret. Ta arvas, et seda suuresti põhjusel, et nad on väga aktiivsed suhtlejad ja otsivad väsimatult kontakti.

Noortekeskus vabatahtlike saamiseks projekti ei kirjutanudki, neiud tulid hoopis Aieseci kaudu. Seda koostööd on plaanis jätkata ning järgmise ühise projektiga tahetakse tuua vabatahtlikke maakonna omavalitsustesse.

Popa ja Petruta jäävad Tartusse veel kaheks kuuks. Selle aja jooksul on neil koos noortega muu hulgas plaanis korda teha diskoriruum ning hakata pidevalt blogi kirjutama. Nende korraldada on ka 17. mai traditsiooniline Täheklubi päev, mis tänavu tõotab tulla väga rahvusvaheline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles