Mart Noorma kosmosereisile ei kulutaks

Antennid Mart Noorma selja taga kõrguvad Tähe tänava füüsikahoonel. Nende abil peetakse tulevikus sidet ka Estcube’iga. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli füüsik Mart Noorma, tudengisatelliidi kosmosesse lennutamise eestvedaja räägib tänasel rahvusvahelisel kosmonautikapäeval taevastest ja maisematest asjadest. 

Kui tihti te tähti vaatate?

Nii tihti kui võimalik. Kunagi lapsepõlves tegin tähtkujud üsna hästi endale selgeks.

Kui vaatad taevasse ning tähtkujudest, mütoloogiast ja tähe tüüpidest midagi ei tea, siis on see igav. Ent kui vaatad tähti, tead nende füüsikalisi lugusid, aga ka mütoloogiat, on see väga põnev.

Kui palju oleksite valmis maksma kosmosereisi eest ja millal selle ette võtaksite?

Arvan, et praeguses faasis ma ei oleks valmis midagi maksma, sest sellele rahale oleks palju kasulikumaid rakendusi. Lihtsalt turistina kosmosesse minna oleks muidugi tore. Seda võib-olla siis, kui oleksin natuke vanem.

Kosmoselaevade ehitamine on minu meelest palju põnevam kui reisimine praeguse tehnoloogiaga. Võib-olla kui praeguseks oleks saanud mingisugune teaduslik fantastika tõelisuseks – laev, millega lennata nobedalt teistele planeetidele. Aga sellist laeva veel ei ole.

Kas teie eluajal tuleb?

Ei tule. Nii kiirelt need asjad ei käi. Aga kui räägime sellestsamast elektrilisest päikesepurjest, mida me aitame arendada, siis see oli täpselt samasugune science fiction.

Tavaline päikesepuri on leidnud kasutamist ulmefilmides, näiteks «Star Warsis». See, mida ma praegu teen, ongi teadusfantastika tõelisuseks muutmine.  

1. aprillil tegi Tartu Postimees pisut nalja ja kirjutas, et Estcube’i sisse pandi ka tükike verivorsti, kama ja Vana Tallinna. Kui teil oleks võimalik panna teele tükike eesti köögist, mis see oleks?

Kindlasti mitte Vana Tallinn. Kõigile tuttavatele, kes mind juhuslikult õnnitlesid satelliidi ülesmineku puhul, ütlesin, et kui näete alkoholipudelit meie satelliidiga ühel pildil, kas te tõesti arvate, et see saab olla meie projektist?! Olen karsklane ja ma kindlasti ei töötaks projektis, mis kuidagi alkoholitarbimist promob.

Võib-olla paneks Kalevi šokolaadi, võib-olla üks väike Kalevi «Pähkel šokolaadis».

Kas Põltsamaa marmelaad käis koos vene kosmonautidega kosmoses või ei?

Ma ei ole päris kindel, kas marmelaad. Kosmose marmelaad kosmoses ei käinud. Aga Põltsamaal tehti teisi asju ja need käisid küll.

Tõenäoliselt teist endast siiski vist kosmonauti ei saa. Teil on kolm last. Mida te isana tahaksite, et neist saaks?

Tahaksin, et nad oleksid õnnelikud, igal inimesel on oma tee õnne juurde. Mis mõte on mul tahta, et nad oleksid teadlased, kunstnikud või autoremondilukksepad, sest igat moodi on võimalik õnnelik olla.

Kuigi mulle meeldiks, kui reaalteadused saaksid tublisid tegijaid juurde. Inimkonnal on reaalteadusi eriti palju vaja.

Teie poeg avaldas kunagi soovi saada pitsaautojuhiks. Teiegi lapsepõlves, sügaval nõukogude ajal, oli autojuhiamet vägagi ihaldatud. Kelleks te tahtsite saada?

Laevakapteniks. Kohe päris pikalt. Kogu põhikooli ja keskkooli vältel oli selline plaan. Aga see idee tulenes ilmselt romantilisest soovist maailma näha ja reisida, mis ei olnud tolle aja inimesel väga võimalik.

Siis tuli ülikooli füüsika. Oli soov teha olulisi asju. Ma ei unistanud üldse kosmoselaeva ehitamisest, kuigi olin suur ulmefänn. Kokkuvõttes on aga läinud suurusjärgu võrra paremini, kui oodata oskasin. Kaptenit ei saanud. Füüsik sai. Ja projektid on nii uskumatult põnevad.

Olete ühel TEDxi konverentsil märkinud, et noormehed võiksid õppida hästi jutustama kreeka mütoloogiast Andromeda ja Perseuse lugu, et nii neidusid võluda. Millega teie oma abikaasa ära võlusite, ega ometi füüsikaga?

Ikka tähti ka vaatasime. Aga me sõitsime tähti vaatama mootorrattaga.

Nii et kui mina ütlen Tartu Põletajad, siis teie ütlete ...?

Minu klubi.

Kas olete juba mootorrattaga maanteid mõõtnud?

Ühe korra oleme sõitnud jah. Vanem poeg tegi tsiklile õlivahetuse ja nädalavahetusel tuleb vist suurem sõitmine, sest ilm on ilus. Suurepärane võimalus kosmonautikapäeva tähistada. Ausalt öeldes sõidan vist Ahhaa keskusesse kosmonautikapäeva tähistamisele (täna kell 15 Ahhaa keskuses – toim) ka mootorrattaga.

Kas teil koer on?

Mu lastel on küll koer. Emma.

Koerale nime panemisel kolme tuntuimat kosmosekoera nime ei kaalunud?

Mu tütar käib küll kosmoseklubis, mida ma siin iga nädal korraldan. Aga nii suur kosmosefänn ta ei ole, et nimetaks koera millegi muu kui kena naisenimega.

Teie juhendamisel tuleb tänavu kaitsmisele 13 bakalaureuse- ja neli magistritööd ning esimene doktoritöö. Mida need inimesed teile annavad?

Aeg on inimesele kõige suurem väärtus. Kui olen mingil koosolekul pool tundi kauem, hakkan muretsema – peaks juba kodus lastega tegelema.

Kui aeg on investeeritud näiteks tudengitega diskuteerimisse ja juhendamisse, niiviisi, et pärast näed, kui üliõpilastel või kolleegidel läheb midagi väga hästi, siis see ongi, mida tagasi saan. Kõige suurem tasu, mis ülikooli lektor või teadustöötaja oma tööst võib saada.

Palk, noh, see peab olema selline, et ära elaks, aga õnn ei tule palga suurusest, vaid sellest, kui näed oma õpilasi tulevikus õnnelike inimestena.

Kui olnuks võimalus kohtuda Juri Gagariniga, millest oleksite temaga vestelnud?

Tahaksin küsida temalt, kas ta tuleks meie kosmoseklubi lastele rääkima, kui tore on olla kosmonaut ja mis selleks tuleb teha. Põhimõtteliselt tahaksin, et ta aitaks mul motiveerida lapsi püüdlema suurte eesmärkide poole.


CV

• Sündis viis aastat ja üks päev pärast Juri Gagarini surma ehk 28. märtsil 1973.

• Laevakapteni ametist unistas ta õppides Tartu 3. keskkoolis.

• Tartu Ülikooli astudes otsustas füüsika kasuks ning õppis seda siin aastatel 1991–2000. Seejärel siirdus Helsingi tehnikaülikooli, et kaitsta seal 2002. aastal magistri- ja 2005. aastal doktorikraad.

• TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan, teeb teadust tudengisatelliidi Estcube projektis.  

• Noormal on pojad Timo ja Kris ning tütar Karolina.