Suve teises pooles on valge-toonekure parved põldudel tavaline vaatepilt, kuid kevadeti saabuvad linnud meie maale pigem üksikute salkadena. Täna pälvis aga linnutundjate tähelepanu suur toonekureparv, kes maandus Ülenurme ja Haaslava valla piiril asuva Aardla poldri aladele.
Galerii: kured tulid suures parves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sada oli neid kindlasti kui mitte rohkem,» rääkis ennelõunal kurgesid silmanud linnutundja Raul Vilk. Pärastlõunal jäi kurgesid vähemaks, kuid Aardlapalu prügila aladele jäi neid ometi paigale vähemalt 50 lindu.
Nii suurt toonekureparve kevadel ei ole Tartumaal kindlasti varem nähtud, kinnitas ornitoloog Riho Kinks. «See on päris erakordne,» lisas ta omalt poolt.
Ornitoloogi Margus Otsa kinnitusel on endise prügila vähese lumega ala pea ainus koht, kus lindudel on lootust nokaesist leida. See ilmselt ongi nende suure kogunemise põhjus. Kui põllud peaksid paljaks sulama, hajuvad toonekured kohe.
Rändlindude saabumist on seni takistanud väga hiline kevad ja seda kogu Euroopas. Veel eelmisel nädalal kirjutas Saksa ajakirjandus, kuidas saabunud toonekured pidid tagasi lõunasse lendama. Märtsi lõpus Eestis korraldatud linnuvaatluspäevad näitasid, et lindude ränne polnud veel alanud. Tavapäraselt peaksid selleks ajaks kohal olema näiteks põldlõoke, kiivitaja, sookurg ning õõnetuvi, kuid neid sulelisi eriti ei leitudki.
Veel mõne päeva eest võis toonekurgi, kuldnokki ja teisi kevadekuulutajaid kohata üsna harva. Nüüd aga paistab, et soojad õhumassid on lõpuks ometi saabums ning sulelised jõuavad Eestisse suurte massidena. Väga palju nägid ornitoloogid täna Aardla poldril ka näiteks linavästrikke.