Tartu ja Jõgeva päästemeeskonnad harjutasid kahe nädala jooksul Aura veekeskuse keldris moodsate termokaameratega pimedas orienteerumist ning kannatanu leidmist.
Päästjad proovisid uusi kaameraid
11. aprill 2013, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialisti Toomas Rosina sõnul oli uute termokaamerate praktilise harjutuse tegemiseks vaja pimedat ning eri temperatuuridega ruumi. Aura veekeskuse kelder oli selleks ideaalne koht.
Hommikupoolsetes teooriatundides räägiti meestele, kuidas aparaadiga võimalikult kiiresti ja hästi hakkama saada ning millised anomaaliad võivad termopildi puhul tekkida. Päeva teises pooles mindi keldrisse ning vaadati, mis täpselt on kaameraga pimedas näha. Harjutuse tähtis osa oli leida «kannatanu» ehk topis.
«See pole pilt, mida inimsilm on harjunud nägema. Näiteks tuleb arvestada distantsidega ehk mõned asjad, mis tunduvad lähedal, on tegelikult kaugel ja vastupidi. Tuleb vaadata, et millelegi otsa ei jookse, ja peab oskama tuua võrdlusi,» selgitas Rosin.
Lai kasutusala
Kaamerate kasutusala on Rosina sõnul lai, kuid eelkõige tarvitatakse neid sisetulekahjudes kannatanute leidmiseks ning pimedas või suitsuses ruumis orienteerumiseks. «Enne olid pime, nüüd nägija. On suur vahe, kas liikuda ruumis käsikaudu kombates või selle järgi, mida sa näed,» rääkis ta.
Päästekaamerate tööpõhimõte sarnaneb hoonete soojapidavust mõõtvate kaamerate omaga, kuid nende töövahemik on palju suurem. Tavalise termopildi eesmärk on tuvastada lekkekohti ning töövahemik on näiteks –20 kuni +60 kraadi, ent päästekaamera suudab eristada temperatuuri kuni +600 kraadini.
«See kaamera toob välja temperatuurierinevused päästjatele vajalikes vahemikes. Süttimisohtlikud põlemisgaasid, tulekolded. Samuti näitab see pinnatemperatuuride erinevusi ehk millise seina taga võib olla tuli,» selgitas Rosin.
«Enne käis otsimine käsikaudu, nüüd on palju lihtsam,» kinnitas Jõgeva päästemeeskonna liige Olger Jürma. Näiteks tulekollete kustutamisel paksus suitsus saab suunata kustutusjoa täpsemalt.
Juba kasutuses
Praegu on kaamerad olemas vaid maakonnakeskustes, kuid aasta lõpuks võiksid need olla kõikidel päästeautodel. Termokaamerate komplekti kuuluvad Bullard Eclipse 320 kaamera, laadija ja akud, selle hind oli 7900 eurot.
«Mehed on nendega väga rahul,» lausus Rosin ning kinnitas, et aasta alguses välja jagatud kaameraid on päästjatel juba vaja läinud.