Arhitekt Saarineni kavad teostuvad ligi sajand hiljem

Pauluse kiriku 880-ruutmeetrine saal on tellinguid täis. Ehitajad on saali külgedele raudbetoonist rõdud juba valmis saanud.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu Pauluse kirik on nii väljast kui seest tellingutes. Kui ehitajatel vana hoone taastamisel suuri ootamatusi ette ei tule, saavad selle aasta lõpuks korda kiriku fassaad ja katus ning suur saalgi on siis hoopis teise näoga.

Pärast vaheseina lammutamist oma õige suuruse tagasi saanud 880-ruutmeetrises kirikusaalis käib praegu raudbetoonist rõdude valamine. Silma järgi hinnates on laias laastus pool kolme seina tulevatest rõdudest valatud.

«Kunagi olid kirikus puidust rõdud, aga need hävisid tulekahjus,» ütles sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja Helen Jors. «Nüüd ehitatakse lõpuks sellised rõdud, nagu arhitekt Eliel Saarinen need siia kavandas.»

Vanu telliseid napib

Kõrvuti 300–400 inimest mahutavate rõdude valamisega käivad kirikusaalis ettevalmistused krohvimistöödeks, õues taastavad ehitajad fassaadi ja uuendavad katust.

«Oleme töödega graafikus,» kinnitas Pauluse kirikut taastava ASi Nordecon projektijuht Peeter Voovere, kes on korraldanud kiriku keldri suurt ümberehitust ja tiibhoone taastamist. «Kui siin jälle mõni suur töö valmis saab, siis mõtlen ikka, et nüüd läheb kergemaks. Aga ikka tuleb üha uusi keerulisi ülesandeid.»

Üks keeruline ülesanne on ehitajatel näiteks külglöövide katusekonstruktsioonide ehitamine: külglöövide katuse kuju muutub, see tehakse selliseks, nagu arhitekt Saarinen oli kavandanud.

Fassaadi taastamisel tuleb välja vahetada üsna palju kive, kuid mitte iga kivi ei sobi selleks.

«Vajame siin vanu telliseid, aga nendega on kitsas käes,» märkis Peeter Voovere. «Laias laastus kolmandik vajalikest kividest on veel puudu. Aga oleme seni need kivid leidnud, küll leiame nüüdki. Supilinnast oleme tublisti abi saanud.»

Samuti remonditakse kellatorn, uuendatakse tornikiiver ja välistrepid. Tööde käigus muutub torn saledamaks, tornikiivri plekilt võetakse kuldne lakk maha. Kiriku taastamise projekti teinud Soome arhitektid soovivad, et tornikiiver oleks tulevikus sinakasroheline nagu Tallinna ja Helsingi kirikutel, kuid Tartu kirikutorne kattev vaskplekk pole seda karva läinud.

Välistöödega loodab ehitaja valmis saada selle aasta lõpuks.

Samaks ajaks peaks ka kirikusaal, kuhu tuleb 1,1 kilomeetrit lae- ja seinamaalinguid, olema nii kaugel, et uuel aastal saab asuda põrandat valama. Seegi on paras pähkel, sest lihvitud betooni looduslike kividega ruutudeks jagav mosaiikbetoonpõrand hakkab ka kirikusaali soojendama.

«Eestis pole varem sellist põrandat tehtud, otsime Soomest asjatundjaid,» märkis Peeter Voovere.

Oreliehitus juba käib

Ehitustöödeks kulub ligi 5,4 miljonit eurot, millest pea 3,2 miljonit tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest.

Ülejäänud vajaliku raha panustavad riik, Tartu linn ja Pauluse kogudus. Ehitajad lõpetavad kirikus töö tuleva aasta novembriks.

Kiriku uue oreli ehitamine Saksamaal juba käib. Ligi miljon eurot maksva oreli häälestamiseks kulub üheksa kuud, mis on tükk maad vähem kui selle paigaldamiseks kuluv aeg. Tuhat kuulajat ja 300 esinejat mahutav Pauluse kirik on kavas avada 2015. aasta augustis.

Tartu Pauluse kirik on Eestis 20. sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem ja ühtlasi Euroopas ainuke säilinud Eliel Saarineni juugendstiilis kirik. Praost Greinert pühitses kiriku sisse 1. oktoobril 1917.

Tagasi üles