Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tudengipäevade öölaulupidu kolib lauluväljakule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kahe nädala ja nelja päeva pärast peaks lumi olema läinud ja mätas täiesti kuiv, ainult siis võiks Kassitoomele lasta 12 000 inimest. Kuna seda ilmselt ei juhtu, on Kassitoome kauss 29. aprilli öösel sama tühi kui praegu ning öölaulupidu toimub lauluväljakul.
Kahe nädala ja nelja päeva pärast peaks lumi olema läinud ja mätas täiesti kuiv, ainult siis võiks Kassitoomele lasta 12 000 inimest. Kuna seda ilmselt ei juhtu, on Kassitoome kauss 29. aprilli öösel sama tühi kui praegu ning öölaulupidu toimub lauluväljakul. Foto: Margus Ansu

Tudengipäevade rahvarohkeim üritus öölaulupidu kolib tänavu lauluväljakule, sest Kassitoome sulavetest pehmed nõlvad ei pea tuhandete jalapaaride trampimisele vastu.

Tudeng Hedi Pihlamägi, kes on öölaulupidude melust osa võtnud kolmel aastal, kirjeldas, kuidas Kassitoome on talle lahutamatu osa öölaulupeo elamusest.

«Idee, et öölaulupidu asukohta muudab, tekitas esimese mõttena soovi hüüda «Ei! Ei! Ei!»» sedastas Pihlamägi.

Tudengipäevade projektijuht Katre Kipper tõi välja mitu põhjust, mis tingisid lauluväljakule kolimise. «Üritus on päris suureks kasvanud ja kõik ei mahu enam orgu ära. Nõlvad on täis ja inimesed enam eriti ei kuule.» Laululavale mahub rohkem inimesi ning seal on nad kompaktselt koos.

Org looduskaitse all

Lisaks on Toomemäe park, mille osa on ka Kassitoome org, looduskaitse all. Kevaditi on oru nõlvad sulaveest pehmed ning pinnas ja murukamar ei kannata 12 000 inimesega üritust.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma selgitas, et laulupidu on looduse tärkamise seisukohalt kõige õrnemal ajal. Keskkonnaamet ja linn on varasematel aastatel võrrelnud Kassitoome olukorda enne ja pärast üritust.

Pildid, mis tehti vahetult pärast eelmist öölaulupidu, peegeldasid ulatuslikku keskkonnakahju. Viilma sõnul oli murukate paljudes kohtades nii rikutud, et see seal enam ei taastu. Samuti on mitmes kohas paljastunud puujuured.

Viilma märkis, et kuna üritus on paisunud väga rahvarohkeks, lähevad inimesed ka ümberkaudsetele nõlvadele. Kahjustada on saanud ka Musumäe jalam teisel pool Vallikraavi tänavat.  

Tartu linna haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf rääkis, et murukatte taastamiseks peaks kinnitambitud nõlvad üles kaevama, vedama sinna mulda ning siis külvama muru. «Kuna see on aga kõik nõlva peal, viib esimene vihm selle alla auku,» selgitas ta.

Üks võimalus oleks paigaldada muruvaip, kuid kuna nõlvad on järsud, ei pruugi see pidama jääda ning seni, kuni muru juurduks, ei tohiks inimesed nõlvadel kõndida.

Teistmoodi kevad

Kaili Viilma selgitas, et linnaga on lepe, mille kohaselt võib Kassitoome orus korraldada üritusi üksnes suvisel kuival ajal. Vanemuise teatri sümfooniaorkester annab igal aastal juuli lõpus Kassitoome orus suvekontserdi. Viilma kinnitusel on sellegi ürituse toimumisel tingimus, et kui on väga vihmarohke suvi, siis kontserti selles paigas korraldada ei saa.  

Tudengipäevade kunagine projektijuht Jaan Naaber meenutas, et igal aastal hoidsid korraldajad pöialt, et lumi varakult ära sulaks. Viiel aastal, kui Naaber tudengipäevi juhtis, olid ilmad piisavalt soojad ja Kassitoome tahenes varem. «Sellist kevadet nagu tänavu pole ikka olnud,» meenutas ta.

Tagasi üles