/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/04/09/1681870t1h5aee.jpg)
Tartu külje all Õssul B-energiamärgisega ridamaja korterid edukalt maha müünud osaühing LK Vara tahab teha võrdväärse säästumaja Tartus Haki tänavas kakskümmend aastat seisnud tondilossist.
Haki tänava tondilossist kasvab säästuelamu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LK Vara ostis käesoleva aasta veebruaris ära Haki Arenduse OÜ, kellele 1800-ruutmeetrine kinnistu ühes majakarbiga kuulub.
Uus omanik on ammusest ajast kehtiva ehitusloa alusel mitu nädalat peamiselt lammutanud, võttes maha silikaathoone kõrge viilkatuse.
Müüritisi kõrgemaks laduda lubava ehitusloa loodab LK Vara kätte saada lähipäevil. Kahekümnest tulevasest korterist, mille ruutmeetrihind jääb vahemikku 1500–1800 eurot, on aga pooled juba broneeritud.
«Me pole üldse müügitööd teinud,» kinnitas LK Vara osanik Silver Soo. «Inimesed on tulnud ise juurde ja ostuvõimalust uurinud.»
Korralikud müürid
Endise viilkatuse asendab lamekatus. Hoonet esmalt maani maha lõhkuda polnud mõtet, sest Tari projekteerimisbüroo koostatud ekspertiisiakti järgi on majakarp hoolimata pikast ilma meelevallas konutamisest heas seisus.
«Majja pole kunagi vett sisse sadanud,» sõnas ehituse projektijuht Sven Puis. «Kuigi katusele pandud tõrvapapp oli mõnest kohast puru, päästis katuse suur kalle ja tihe laudis.»
Silver Soo lisas, et ekspertiisiakti tugevusarvutuste järgi võiks hoonele peale laduda viiendagi korruse.
«Omaaegne ehituskvaliteet on olnud üllatavalt hea,» nentis Soo. «Seintes pole mingeid mõrasid ega pragusid. Aga eks see ole ka ehitamiseks võrdlemisi soodne koht – üks kõrgemaid punkte Tartus.»
Augustis valmivat kortermaja hakkab kütma autonoomne õhk-vesi-soojuspumpade süsteem. Silver Soo sõnul on süsteemi rajamise kulu väiksem, kui olnuks liitumine Erakütte kaugküttevõrguga. Igakuised kulud tõotavad aga Soo sõnul tulla lausa poole väiksemad.
«Sellisel süsteemil tuleb umbes viieteistkümne aasta pärast välja vahetada pumbad, aga see on kogu süsteemi hinnast ainult ümaralt viis protsenti,» märkis Soo.
B-klass igal juhul
Haki tänava maja 40 sentimeetri paksustele sisesoojustusega seintele tuleb peale 20-sentimeetrine lisasoojustuskiht. Koos nüüdisaegse ventilatsioonisüsteemiga, mis kasutab majja tõmmatava puhta välisõhu soojendamiseks sooja väljapuhutavat õhku, peaks saavutatama kõrge B-energiaklass.
Silver Soo ütles, et B-klassi tahab LK Vara saada kätte igal juhul. Kui arvutused näitavad, et abinõudest ei piisa, kavatseb firma täiustada süsteemi osalise maakütte rajamisega, mis saab moodustada väikest kinnistut arvestades hoone kogu energiavajadusest kuni veerandi.
Põhjust optimismiks LK Varal jätkub, sest äsja õnnestus firmal edukalt maha müüa Tartu külje all Õssul valminud kaheksa korteriga B-klassi ridamaja.
Talv näitas, et eksperdi arvutused läksid täppi: sajaruutmeetriste korterite küte jäi selles maaküttel hoones vahemikku 50–60 eurot kuus.