Tung erakoolidesse suureneb

Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg istub Õpetaja tänava mänguväljakul, kus hakkavad mängima Peetri lasteaia lapsed, tulevased Peetri kooli õpilased. Foto: Margus Ansu

Nädalapäevad tagasi kirjutas Tartu Postimees väikesest Peedul alustavast erakoolist, kus sügisel asub õppima kümmekond last. Tartuski soovib üha rohkem vanemaid panna lapse erakooli.

Tartu munitsipaalkoolides alustab sügisel kooliteed täpselt 50 klassitäit lapsi, linna kuues erakoolis lisaks kümmekond klassitäit. Erakoolides sooviks aga õppima asuda veel vähemalt poolsada last.  

Tartu konkurentsitult populaarseim erakool on Tartu katoliku kool, kuhu tänavu laekus esimesse klassi üle 60 avalduse. Vastu võtab kool kaks klassitäit lapsi ehk 48 õpilast. Tartu Erakoolile (TERA) laekus 56 avaldust. Kahes klassis on ruumi 36 õpilasele.

TERA nõukogu esimees Andrus Kuusmann märkis, et mullu oli avaldusi 48, sellele eelneval aastal napilt 30. Suurenenud on ka Tartu wal­­dorf­­gümnaasiumisse soovijate hulk, sinna on avaldanud soovi õppima tulla üle 50 lapse. Vastu võetakse seal aga kahte klassi 40 last.

Väikesed klassid

Kuna katoliku kool võtab eelisjärjekorras vastu oma lasteaia lapsed, ühe pere õed-vennad ja lastekodulapsed, ei pääse kõik soovijad kooli õppima. Neil soovitab kooli direktor Liivi Lõhmus proovida astuda sügisel alustavasse Tartu luterlikku Peetri kooli.

Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg märkis, et alustava koolina on nende vastu huvi tuntud, kuid klassis on veel ruumi ning avaldused on oodatud. Nagu mõnigi teine koolijuht, loetles ta kooli tugevusena üles väikesed klassid ja tiheda koostöö lapsevanematega, usuõpetuse ning meedia- ja suhtlemisõpetuse.

Kuigi tihti on erakooli pürgivate laste vanemad toonud põhjuseks väikesed klassid, ei saa see olla keskne põhjus. Katoliku koolis õpib ühes klassis 26 õpilast, waldorfgüm­­naa­­siumis 20.

Waldorfgümnaasiumi arendusjuht Katri Tammekand selgitas, et tullakse waldorf­peda­googilise õppe pärast. Ei peljata sedagi, et lapsel tuleb koolis käia teises linna otsas. Waldorf­kool, mis praegu asub Ploomi tänavas, plaanib uut maja hoopis Raadile, Kasarmu ja Peetri tänava ristmiku lähedale.

Tartu abilinnapea Tiia Tep­­pan selgitas, et suurde ja mitme õppesuunaga Kivilinna gümnaasiumisse ning kesklinna koolidesse on tung alati suur. Samas Annelinna jäävasse Descartes’i lütseumisse on Teppani sõnul soovijaid vähe.

Nii Tiia Teppan kui Andrus Kuusmann põhjendasid erahariduse populaarsust sellega, et lapsevanemad on hakanud hariduse kvaliteeti rohkem väärtustama. Inimestele on selge, et erakoolid ei ole kuidagi väga erilised, kuid kõigis neis on midagi teistmoodi.

«Mitte et kohaliku omavalitsuse koolidel midagi viga oleks,» märkis Kuusmann.

Kvaliteet ja õppesuunad

Teppangi ei arvanud, et munitsipaalkoolide kvaliteet kuidagi kehvem oleks või sealsed õppesuunad vähem esile tõuseksid. Samas märkis ta, et munitsipaalkoolid ei oska oma tugevusi piisavalt reklaamida, mis võib tingida erakoolide eelistamise.

Munitsipaalkoolide puhul määrab palju nende asukoht, erakoolide puhul aga rohkem see, mida õpetatakse. Tiia Teppani hinnangul on erakoolid tänu õppetasule saanud maksta õpetajatele paremat palka ning saanud niimoodi valida endale paremaid õpetajaid.

Tartu erakoolidest

• Tartu katoliku koolis on õppemaks vahemikus 20–32 eurot kuus. Vastu võeti 48 õpilast.

• Tartu Erakoolis on õppemaks 1.–3. klassis 125 eurot kuus. Sügisel alustab seal kahes klassis 36 õpilast.

• Tartu rahvusvahelises koolis on õppemaks 7500 eurot aastas. Seal õpib terves koolis paarkümmend õpilast.

• Tartu kristliku põhikooli õppemaks on 45 eurot kuus ning koolis õpib umbes poolsada last.

• Tartu waldorfgümnaasiumis maksab õppeaasta 584 eurot. Sügisel alustab seal kaks 20-lapselist klassi.

• Tartu luterlikus Peetri koolis on õppemaks 75 eurot kuus. Vastu võetakse 24 last, vastuvõtt veel käib.