/nginx/o/2013/04/08/1680246t1h056f.jpg)
Igal kevadel just siis, kui osa meist hommikul juba ise ärkab, tuleb tagasilöök – kell on vaja tund aega ette keerata. Miks peame suveajale üleminekuga elurütmi sassi lööma, kas saame varem ärkamisest ka muud kasu peale pikema valge õhtu? Nii ja naa.
Et tund varem ärkamine lööb elurütmi sassi, tunneme kõik omal nahal vähem või rohkem. «Kevadine kellakeeramine annab kõvasti tunda,» kinnitas Tartu Rukkilille lasteaia vanempedagoog Ly Lõhmus. «Algus on ikka väga raske, pea kõik lapsed muudkui haigutavad ja kõnnivad ringi nagu unised kärbsed.»
Kellakeeramine annab mudilastel tunda kõigis argistes tegevustes: nad ei taha süüa, sest söögiajal pole harjumuspärane söögiaeg. Lõuna ajal ei jää lapsed magama ja pärastlõunal ei taha kuidagi ärgata.
«Paar-kolm nädalat kulub lastel kindlasti suveajaga harjumiseks, mõnel isegi kauem,» märkis Ly Lõhmus. «Ei saa tõesti aru, kellele see kevadine kellakeeramine kasulik on.»
Elektrisäästu ei ole
Saksamaal pea sada aastat tagasi esimest korda kehtestatud suveaega põhjendati toona ja on ka hiljem põhjendatud elektrienergia kokkuhoiuga.
«Suveajaga ei hoia me Tartus tänavavalgustuse pealt kopikatki kokku,» ütles aga ülikoolilinna tänavavalgustusega tegelev Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse peaspetsialist Sven Ilves. «Lambid peavad ikka kindla aja põlema, õhtul süttivad need lihtsalt tund hiljem ja hommikul põlevad tund kauem.»
Ka geograafid Andres Tarand ja Hardo Aasmäe kinnitavad kui ühest suust, et Eestis ei anna päikese järgi tiksuvalt vööndiajalt suveajale üleminek mingit majanduslikku kasu. «Esimese ilmasõja ajal arvati, et suveajale üleminek hoiab elektrit kokku,» ütles Andres Tarand. «Praegusel ajal see enam nii pole, sest inimesed tegutsevad igal ajal.»
Suveaeg annab energiaefekti lõuna pool, umbes 45. laiuskraadil, Pariisi joonel, selgitas Hardo Aasmäe.
«Suveaja piir peaks minema põhja-lõunasuunaliselt, nagu oleks õige ja geograafiliselt põhjendatud,» lisas ta. «Suveajale peaksid üle minema vaid lõunapoolsed riigid, millele kellakeeramine mõikab, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Ungari. Euroopas ei juhtuks midagi, kui Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Inglismaa ei läheks üle suveajale. Meie laiuskraadil ei anna see mingit efekti.» (Tallinn asub 59. ja Tartu 58. põhjalaiuskraadil.)
Et Eestis ei anna suveaeg mingit energiavõitu, tuleks Hardo Aasmäe arvates välja selgitada, kas meil on ebamugavam kaks korda aastas kella keerata või on ebamugavam see, kui meie kella ei nihuta, aga teised ümberringi nihutavad.
«Noortele ei tähenda kellakeeramine suurt midagi, nad kohanevad kiiresti,» märkis ta. «Aga ühes eas käib plõks ja see asi hakkab meid rohkem segama. See peaks tähendama, et kui aega nihutame, nihutame ka tööaega. Umbes nii, et kui enne algas tööpäev kell kaheksa, siis suveajal algab see kell üheksa.»
Sellest pole Eestis aga seni räägitud ja vaevalt see teemaks võetakse, sest meie inimesed
oskavad pikki valgeid suveõhtuid koduste tööde või meelelahutusega väga hästi ära kasutada.
Sven Ilvese meelt pikad valged õhtud ei muuda. «Kellakeeramisest pole meil mingit kasu, inimesed käivad kuu aega unisena ringi,» ütles ta. «Pigem sünnib sellest kahju: kaks korda aastas lüüakse inimeste ja loomade elurežiim sassi.»
Kellaaeg ja päike
Mis loomadesse puutub, siis nendega on nii ja naa. «Minu eakas ema tõuseb vara ega saa pärast kevadist kellakeeramist kuidagi aru, miks koerad süüa ei taha,» rääkis Ly Lõhmus. ASi Tartu Agro loomakasvatusjuhi Maie Möldri sõnul kohanevad lehmad uue kellaajaga aga üsna valutult.
«Keerasime lehmade kella tunni varasemaks lõunase, mitte varahommikuse lüpsi ajal,» rääkis ta. Esimesed paar lüpsi andsid Tartu Agro Vorbuse laudas küll veidi tunda, piima tuli vähem, aga kahe päeva kokkuvõttes jäi piimatoodang kellakeeramisele eelnenud ajaga samale tasemele. Söömises ei muutunud vabapidamislaudas elavatel lehmadel samuti midagi, sest neil on toit kogu aeg nina ees.
«Loomad ei saa kellakeeramisest arugi, aga inimestel annab see küll tunda,» tõdes Maie Mölder. «Üks tund uneaega on ikka üsna oluline endalegi. Eks juba teadmine, et tuleb hakata tund aega varem ärkama, tekitab stressi.»
Kui suveajast pole majanduslikku kasu ja sellega kohanemine on paljudele raske, siis miks me igal kevadel kella tunni võrra edasi keerame? «No inimkonna suured juhid Euroopas ja Ameerikas on nii otsustanud ja nii nüüd tehaksegi, kuigi mõtet sel pole,» kostis Andres Tarand.
«Kui aga nüüd päris tõsiselt vastata, siis inimestel on lihtsalt kummaline arusaam, et kellaaeg on primaarne ja päike sekundaarne. Tegelikult on vastupidi, kellaaeg on meie kokkulepe. Muidugi on võimalik jätta kell puutumata, aga kui on selliseid elanikerühmi, kes tahavad kell seitse hommikul kuhugi liduma panna, tuleb seda neile võimaldada,» rääkis Tarand.
Ta lisas, et suveajale ülemineku lõpetamisest on igal aastal siin-seal räägitud, näiteks Prantsusmaal on selle vastu kõvasti protestitud, aga midagi pole muutunud.
«On ka arste, kes on teema tõsiselt üles võtnud, aga neid pole kuulda võetud,» märkis Andres Tarand. «Euroopa keerab ikka kella ja kardan, et ka Eestis ei muutu midagi. Inimestel läheb kaks korda aastas elurütm segi ja neile tuleb siis meelde, et neid ikka valitsetakse.»
Suure organismi väike osa
Siinkohal ei kõlba majandusminister Juhan Partsilt küsimata jätta, miks me igal kevadel kella keerame.
«Nii lihtne küsimus, aga nii raske vastata,» kostis Juhan Parts esimese hooga. «See, et kogu Euroopa keerab kella ja sellepärast teeb seda ka Eesti, pole mingi sisuline põhjendus. Aga kui oletame, et Eesti otsustab suveajale üleminekust loobuda, oleks segadust ikka kõvasti. Oleme ju Euroopa ühisturu liige ning Eestit ja Euroopat seob tuhandeid detaile.»
Nende detailidega on väga hästi kursis ettevõtjad.
«Meil on äripartnerid 22 riigis ja kui Eestil oleks nende riikidega kord üks, kord teine ajavahe, siis oleks sellest tulenev jama hulga suurem kui suveajaga harjumine,» ütles õmblusfirma Ilves-Extra juht Arvo Kivikas. «Eesti on väike osa suurest organismist, oleks imelik oma rida ajada. Meile on suveaja puhul kõige tähtsam rahvusvaheline aspekt, tähtsaim on töötada samas rütmis oma partneritega.»
Juhan Parts märkis, et kui suveajal poleks mõtet, peaks see olema üleeuroopaline otsus.
«Euroopa on suur ja lai, seal on mahti kõigega tegelda, just arutasime näiteks üleeuroopalist tubakavastast võitlust,» rääkis ta. «Kuigi käin palju ringi, pole ma osalenud debattidel, kus keegi oleks kellakeeramist tõstatanud kui tarbetut, majanduslikult kahjulikku või inimese tervisele kahjulikku sammu.»
Käigu pealt rääkinud majandusminister palus ametlikuks vastuseks veidi rohkem aega.
«Olen paljude Euroopa otsuste suhtes skeptiline, aga suveaja suhtes mitte,» ütles ta. «Usun, et kui mul oleksid praegu arvud käepärast, siis selguks, et selle otsuse taga on rohkem ratsionaalset mõtet kui mõne muu otsuse, näiteks niinimetatud kurgi kõveruste otsuse taga.»
Ametliku vastuse, miks Eesti läheb igal kevadel suveajale, saatis ministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing.
«Et elu käib meil rohkem kella kui päikese järgi, on ekvaatorist eemal asuvates piirkondades püütud kellakeeramisega tuua rohkem aktiivset tegevust päevavalguse ajale, et valget aega paremini ära kasutada,» selgitas ta.
Suveaja kohta tehtud uuringutes on leitud teatud piirkondades kinnitusi energia säästmisest. Samas on elektri säästmise kõrval täheldatud transpordis kasutatud kütusekoguse suurenemist, mis mõjub keskkonnale pigem halvasti.
Tervise poolelt võib pikaajalisem viibimine päevavalges teha inimesele nii head (rohkem aktiivset tegevust õues, rohkem D-vitamiini, vähem nahahaigusi) kui halba (UV-kiirgus).
Kohustuslik direktiiv
«Üldiselt ei ole uuringutega siiski väga tugevaid argumente ühes või teises suunas õnnestunud välja tuua, paljudes valdkondades ei ole mõjud olulised,» märkis Lambing.
Aastaid tagasi tehti Eesti kohta suveaja kasutamise analüüs. Sellest koorus välja põhiprobleem – kui hakkame üksi erinevat kellakeeramist praktiseerima, lööb see näiteks transpordis, kaubanduses ja turismis elukorralduse segamini, rääkimata suhtlemisest koostööpartneritega, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Ago Pelisaar. Sellepärast polegi Eestil üksi võimalik elada püsivalt suve- või siis meie vööndi- ehk talveajas.
«Kui uuringud peaksid näitama selle teema olulisust ja kellakeeramise praktika ülevaatamise vajadust, tõstatatakse teema kindlasti ka Euroopa Komisjoni või Euroopa Nõukogu töörühmades, kus Eesti esindajad saavad kaasa rääkida,» märkis Ago Pelisaar.
Seni pole iga aasta märtsi viimasel pühapäeval päikese järgi tiksuvalt vööndiajalt suveajale minekust pääsu: euroliidu siseturu ühtse toimimise huvides on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiviga 2000/84/EÜ suveaja kohta kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ning suveaja alguse ja lõpu aeg.
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ning sellepärast on euroliidu õigusaktide ülevõtmine ja rakendamine siin kohustuslik.'
Suveaega kasutab ligi 80 riiki
• Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra hilisemaks nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis kell 3.00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis kell 4.00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.
• Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ja seal seda ei kasutata.
• Suveaja vaimne isa on Ameerika teadlane ja mitmekülgne mõtleja Benjamin Franklin, kes tuli sellele mõttele 1784. aastal, soovitades nõnda säästa küünlaid. Kuid USA ei läinud suveajale üle enne Esimest maailmasõda. Esimest korda kehtestati suveaeg Saksamaal 30. aprillil 1916. Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917, hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981.
• Kui Nõukogude Liidus keerati 1989. a 26. märtsil kellad suveajale, jäi Eestis kellaaeg samaks, millega ühineti Ida-Euroopa suveajaga. Aastatel 1990–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei olnudki.
• Tänapäeval kasutavad suveaega põhjapoolkeral Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid ning lõunapoolkeral Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguay, Tšiili ja Brasiilia.
• Venemaa loobus 2011. aastal talveajale üleminemisest. Venemaal on suveaeg vööndiajast kaks tundi ees, sest tema territooriumil kehtib dekreediaeg, mis lisab aasta ringi vööndiajale ühe tunni.
* Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sest siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta.
* Euroopas ei keera peale Venemaa kella ka Island ja Valgevene. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on osariike ja piirkondi, mis ei kasuta suveaega või kus elavad inimesed ignoreerivad kaks korda aastas käivat kellaaja muutmist.
Allikas: Vikipeedia
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)