Päevatoimetaja:
Richard Särk

Tartu kinnisvaraturul kallinesid kahetoalised korterid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koretrihindade muutumine kesklinnas ja Annelinnas.
Koretrihindade muutumine kesklinnas ja Annelinnas. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

Tartu kinnisvaraturul on alates eelmisest suvest enim kallinenud kahetoalised Annelinna korterid. Mõnel juhul võib kahetoalise eluaseme hind küündida kolmetoalisega sama tasemeni.

Kahetoaline Annelinna korter maksab praegu vähemalt 35 000 eurot, ülemine piir küünib 45 000 euroni. Kaanon Kinnisvara juhatuse liikme Toomas Mustimetsa sõnul võib laias laastus rääkida 20-protsendisest hinnatõusust vähem kui kolmveerandi aastaga, samas kui kolme- ja neljatoalised korterid on kallinenud vaid mõne protsendi.

«Võib peaaegu väita, et nii kahe-, kolme- kui neljatoaliste korterite müügitehingud mahuvad 45 000 ja 50 000 euro vahemikku,» lausus Mustimets. «Hinnaproportsioon pole kunagi olnud nii suurelt suuremate korterite kahjuks.»

Mustimetsa arvates on kahetoaliste korterite kallinemine otseseoses kommunaalkulude kasvuga – kolmetoalise ülalpidamine on märkimisväärselt kulukam. Friis Kinnisvara Teenuste juhatuse liige Merle Vool näeb väikeste korterite hindaminekus tihedat sidet üürituruga.

«Kahetoaline korter on üüriturul väga nõutud, kolmetoalist välja üürida on palju raskem,» sedastas Vool.

Usk eurosse kasvas

Tõnisson Kinnisvara juhataja Sulev Puusaar täiendas, et kuigi paljud üürilevõtjad otsivad ühetoalist elamispinda, on kahetoalisel hinna, kommunaalkulude ja ruumikuse suhe märksa külgetõmbavam.

Toomas Mustimetsa kinnitusel tõi 2012. aasta suvi Tartus kaasa korterituru tähelepanuväärse elavnemise: sadakonnalt tehingult 120–150 tehinguni kuus. Mustimets seostas seda kartusega euro devalveerumise ees ning sooviga kontodele kogutud säästud millessegi kindlasse paigutada.

«Need, kel praeguseks arvele suuremaid rahasummasid jäänud, ilmselt enam ei torma, sest hirm euro kukkumise ees on vähenenud,» arutles Musti­­mets. «Aga nende kohta, kes mullu kinnisvarasse investeerisid, võib küll öelda, et nad ei läinud alt. Eriti selgelt käib see kahetoalise korteri soetanud inimeste kohta.»

Ka Puusaar on täheldanud, et tõtakaid otsuseid kinnisvaraturul praegu naljalt ei näe. Äärmuslikuks näiteks tõi ta Karlova linnaosa puumaja kahetoalise korteri, mida üks ja sama kunde käis vaatamas ja üle vaatamas kokku neli korda.

Puusaar ennustas, et tänavu hakkab hinnavahe suuremate ja väiksemate korterite vahel taas suurenema, kuid kindlasti ei oota kolme- ja neljatoalisi sarnane hinnatõus, nagu on saanud osaks kahetoalistele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit saatis 27. märtsil välja pressiteate, milles juhtis tähelepanu uue kinnisvarabuumi märkidele ja hoiatas turu uue ülekuumenemise eest. Küsitluste järgi on kinnisvara osta plaanijate protsent kerkinud ning ostjate hulgas on järjest suurem alla 30-aastaste osakaal.

«Kasvavad palgad, suurenev tööhõive ja puudulik kogemus on viinud noored inimesed uljuseni, mis võib süvenedes hakata domineerima tervel Eesti kinnisvaraturul,» leidis kinnisvaraliidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. «Tuhanded pered pole veel laenulõksudest vabanenud, kuid uus põlvkond hakkab juba kordama oma vanemate vigu.»

Sulev Puusaare arvates on asi uuest buumist esialgu siiski kaugel.

Ta märkis, et 2006. aasta jooksul osteti-müüdi Tartus ligi 3000 korterit, mullu jäi arv alla 1400. Isegi 2004. aasta tase enam kui 2000 tehinguga pole veel haardeulatuses.

«Praegu on põhiprobleem minu hinnangul selles, et korterite valik väheneb jõudsalt,» lausus Puusaar. «Et kinnisvarahinnad püsiks normaalsel tasemel, et aastane tõus poleks üle viie kuni seitsme protsendi, võiks uusi kortereid kindlasti juurde tulla.»

Kokkuhoid eelkõige

Merle Voolu hinnangul ootavad ostjad uutelt elamispindadelt eelkõige säästlikkust. Optimaalseks peetakse 55–60-ruutmeetrist kahe- või kolmetoalist Tähtvere, Supilinna või Veeriku korterit, mille ruutmeetri hind jääks 1200–1300 euro kanti, kuid energiasäästlikuma elamispinna eest ollakse valmis maksma ka 1600 eurot ruutmeetri eest.

Sellist ootust illustreeris Vool Tartu külje all Õssul mullu valminud kaheksa korteriga B-energiaklassi ridamajaga. Elamu korterite ruutmeeter maksis 1180–1280 eurot ning viimase korteri müük on praegu vormistamisel.

Tagasi üles