Kuigi Tartu linnavalitsus nõudis endise riigivanema Jaan Tõnissoni maja hõivajatelt möödunud reedeks lahkumist, ei kavatse noored hoonest välja kolida ning on seisukohal, et linn on oma õiguslikke piire ületanud.
Tartu majahõivajad keelduvad välja kolimast
8. aprill 2013, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hõivajad pidid linna nõudel esialgu Anna Haava tänava majast välja kolima 15. märtsiks. Kuna aga maja pärijate seisukohad jäid segaseks, andis linn neile 5. aprillini ajapikendust.
Linna kinnitusel on neil mõlema maja pärija volikirjad ja seisukohad, et hõivajad peaksid majast lahkuma. Noored aga väitsid, et neil on suuline kokkulepe Jaan Tõnissoni Rootsis elava lapselapse Mari-Ann Levin Põldega, kes oleks teatud tingimustel noorte tegevusega nõus.
Möödunud reedeks ootas linn hõivajatelt maja pärijate kirjalikku kinnitust, kuid seda ei saadetud. «Mingil määral on meil õnnestunud pärijatega ühendust saada, aga omaniku tahe on segane,» ütles hõivajate esindaja Mari-Liis Leis.
Ministeeriumi arvamus
Samas lisas Leis, et nad on vahepeal saanud siseministeeriumilt arvamuse, et Tartu linnavalitsus on oma õiguslikke piire ületanud, kuna on asunud eraomandi omanikku kaitsma ja tema esindajaks. «Sellepärast me väga ei muretsegi meile antud tähtaja pärast ning jätkame oma vahenditega omanikega suhtlemist,» lausus Leis ning kinnitas, et nad ei kiirusta majast välja kolima.
Hõivajad tuginevad siseministeeriumi nõuniku Ave Viksi kirjale, milles öeldakse, et kohalikul omavalitsusel ei ole õiguslikku alust ega põhjendust teovõimeliste eraisikute subjektiivsete õiguste ja huvide kaitsmiseks või esindamiseks. «Linnavalitsus on meile edastanud nõudekirja, kuid selleks ei ole õiguslikku alust,» teatas Leis.
Ministeeriumisse saatis teabenõude isik, kes ei olnud nõus oma nime ajalehes avalikustama ning väitis, et pole hõivajate esindaja ja tegi seda vaid isiklikust huvist. «Kirjutasin eelmise aasta lõpul hõivajate teemal ühe raamatu ja tundsin nendega vaimset seost. Teiseks professionaalne huvi, olen hariduselt jurist ning mulle tundus, et linnavalitsus istub noortele pähe,» lausus anonüümsust palunud mees.
Linn ei aktsepteeri
Linnasekretär Jüri Mölder ütles pärast ministeeriumi kirjaga tutvumist, et sellest ei tulene, justkui oleks kohaliku omavalitsuse poolt kinnistu omaniku esindamine välistatud. «Linnavalitsus on varasemalt osundanud, et ei aktsepteeri Tartu linnas tühjade hoonete hõivamist. Hõivamise näol on tegemist tõsise seaduserikkumisega ja selle vaikimisi talumine võib kaasa tuua olulisi probleeme õigusruumis tervikuna. Kuna linnavalitsus ei soovi sellise praktika edasist levikut Tartus, on sellesse küsimusse ka aktiivselt sekkutud,» märkis Mölder.
«Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kinnistu on ebaseaduslikult hõivatud ja seda kasutatakse omanike tahte vastaselt. Hõivajad pole saanud omanikelt nõusolekut kinnistu kasutamiseks. Sellele vaatamata otsitakse õigustusi võõra omandi edasisele õigusvastasele kasutamisele ja loodetakse, et omanike tahet on võimalik muuta rongkäikude ja kõnekoosolekute abil,» ütles Mölder.
Mis edasi saab, ei osanud abilinnapea Raimond Tamm eelmise nädala lõpus veel öelda. «Selge on see, et linn ise kedagi füüsiliselt välja tõsta ei saa. Ja kui kaks korda järjest ei ole tähtaegu täidetud, siis ei ole linnal mõtet kolmandat korda enam üritada. Siis tuleb teistsuguseid lahendusi otsida,» märkis Tamm. «Tänu sellele protsessile on omanikud aktiviseerunud ja minule teadaolevalt otsitakse ikkagi võimalusi maja võõrandamiseks.»