/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2013/04/07/1678186t1haf05.jpg)
Tänavune suurvesi võib jääda viimaseks, mis Vana-Ihaste Salutähe tänava aedasid ja keldreid uputab, sest Idaringtee ehituse käigus rajatakse kaitsetamm ja tammitagusest saab poldriala.
Salutähes tuleb üleujutustele lõpp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salutähes uppunud kasvuhoonetest ja aias paadiga sõitmisest on lehelugeja aastate jooksul mitmeid pilte näha saanud, linnavalitsuse kavatsused lubavad arvata, et lisa neile enam ei tule.
Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool ütles, et kui Idaringtee projekti tehti, kavandati Vana-Ihaste elanikke müra eest kaitsma pinnasevall. «Aga kuna siis, kui projekteerimine käis, oli kaks üleujutuse aastat järjest, tuli mõte, et seda sama valli võiks kasutada elanike kaitseks üleujutuste eest,» rääkis ta.
Kavandatav kaitsetamm algab Ihaste teelt Salutähe tänava ristmiku lähedalt ja ulatub Hobuseraua tänavani, mis on kõrgem tänav. Tammi pikkus on umbes 800 meetrit. Tamm tuleb sama kõrge kui Ihaste tee tammiga ristumise kohas ja see pole suurveega ära uppunud.
Tammist jookseb kolmest kohast läbi kraav, aga nendesse kohtadesse ehitatakse ette lüüsid, mida saab jõevee kerkides sulgeda. Jõevesi siis Salutähe aedadesse ei pääse.
Omaette probleem on n-ö linna poolt, Ihastest ja selle tagant metsadest valguva veega. Seda tuleb hakata lüüside sulgemise järel ära pumpama, nagu Liiva tänava jõepoolses otsas, mis kõrge veeseisuga muutub poldrialaks. Esialgu ei ole plaanis pumplaid ehitada, kuid kaugemas tulevikus küll.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak rääkis, et lootus on saada euroabi, mis on ette nähtud üleujutuse ohus aladel uputuste takistamiseks.
«Kui saame sealt raha, tahaksime teha automaatpumplad, kui need muidugi Eesti oludes ja külmadega töötavad,» lausus ta. «Need oleksid ujuki põhimõttel: kui vesi tõuseb teatud kõrguseni, hakkab pump lööma. Peame arvestama, et ainult tammi ehitamisest on vähe, sest metsadest voolab tammi suunas tohutus koguses vett. Siis uputaksid sulavesi ja sademed seestpoolt.»
Andres Pool lisas, et pumpla ehitamist Idaringtee eelarvesse mahutada ei saanud.
Ta kirjeldas, et kaitsetammi sisemus tehakse mineraalsest pinnasest, tammi sisse tuleb membraankangas, pealt kaetakse see turbaga.
Kaitsetamm peaks valmis olema tänavu sügiseks. Pool lisas, et sügiseks peaksid valmis olema ka Idaringtee mulded, et need saaksid ühe talve ja üleujutusteaja vajuda, enne kui asfalt maha laotatakse.
Looduses leidub uputusvaru küllaga
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et julgeid ennustusi tänavuse suurvee kohta veel tehtud ei ole.
«Oleme arutanud ka päästeametiga, ega kellelgi väga head seisukohta pole,» sõnas Haak. «Kõik ütlevad, et lund on palju, aga seni sulab lumi vaikselt ja maa ei ka ole sügavalt külmunud. Palju läheb maa sisse, palju vett aurab päikeselise ilma ja tuulega lihtsalt ära.»
Läinud nädalal konsulteeris Haak ka hüdroloogidega, kes kinnitasid, et mõõtmiste järgi on looduses lume veevaru suur. Kas ja kui suuri üleujutusi see tähendab, sõltub aga paljuski lume sulamise kiirusest. Peaks see sulama suure sooja ja vihma seltsis, võib vesi kiiresti tõusta.
«Öeldi, et praegu on veel vara ennustada, selle teema juurde võiks tagasi pöörduda aprillikuu lõpus,» rääkis Haak. «Linnas on uputuseoht siis, kui põllud on ära sulanud ja metsade osa tuleb järele.»
Haak lisas, et kriisikoosolek on plaanis kindlasti pidada, priitahtlikud pritsimehed on valmis ning valmis on ka kotid ja liiv hädaliste kohtade kaitsmiseks. (TPM)