Väänlevad hekseldajad kiirustavad komposti tagant

Need pisikesed punakaspruunid ussid pesitsevad TTÜ Tartu kolledþi mullalaboris juba paar aastat ja ootavad järgmisi tudengeid, kes neid ja nende kompostimisvõimet uurida tahaksid. Foto: Sille Annuk

Aiatööde hooajal tekib taimejäätmeid rohkem kui kompostikastis huumuseks muutuda jõuab ning juurde tuleb osta teine kast või lasta prügifirmal üleliigne ära vedada.

Et umbrohu ja toidujäätmete kompostiks muutumise protsess aga kiiremini käiks, võib appi võtta vihmaussid – täpsemalt punakate sõnnikuusside armee. Usside abil komposti tegemist nimetatakse ilusa sõnaga vermikompos­­timi­­seks.

Sõnnikuuss (ladina keeli Eisenia foetida) tegelikult päris ise komposti ei tee. Tema ülesandeks on kasti visatud jäätmed läbi hekseldada ja ära seedida.

Selline ussikaka on TTÜ Tartu kolledži professori Mari Ivaski sõnul eriti suupärane lagundamises osalevatele bakteritele ja mikroseentele, kes sobivas keskkonnas kiiresti tegutsema hakkavad.

Uss kardab külma

Usside söötmiseks sobivad ka jäätmed toidulaualt, küll mõningate eranditega. Ivask rääkis, et kiiresti kaovad kohvipaks või puuviljakoored, kuid valgud sõnnikuussidele ei istu. Nii ei ole mõtet neile ette panna liha- ega piimatooteid. Ka tsitruselised tuleks pisikestest vingerdajatest igaks juhuks eemal hoida.

Sõnnikuussid liiguvad alt üles, seega tuleks nad panna kompostikasti põhja. Kui kõik söödav on läbi töötatud, tulevad nad pinnale. Kui uut toitu juurde ei tule, ussid surevad.
Hukkumist põhjustab ka liiga madal temperatuur või üleujutatud kast – vaatamata oma nimest tulnud eksiarvamustele ei ole vihmaussid tegelikult ujujad ning vajavad elus püsimiseks hapnikku.

Sobivates elutingimustes hakkavad ussikesed kiirelt paljunema ja nii peaksid esimeste usside järeltulijad ka aastaid hiljem rõõmsalt kastis pesitsema. Seda muidugi juhul, kui nad talve üle elavad.

Sõnnikuuss miinuskraade ei kannata ja külmub. Kompostikasti tuleb talvel soojas hoida (osta võib näiteks juba spetsiaalse soojustatud kasti); kui on soov kompostida ka külmal ajal, võiks temperatuur olla ligi 20 kraadi.

Maast ja internetist

Kompostikasti paigutamiseks saab väikseid vingerdajad mitmest kohast. Sõnnikuusse on palju komposti- või sõnnikuhunnikutes, mis tehtud palja maa peale, vaid natuke kaevates saab sealt soovitud hulga punaseid ussikesi täiesti tasuta.

Üle Eesti leiab ka sõnnikuussikasvatajaid, kelle käest saab sadakond ussikest kätte kindlasti odavamalt kui väikse karbikesega lemmiklooma- või kalanduspoest ostes.
Modernne ja interne­­tis­­tunud inimene võib külastada näiteks internetilehekülge www.postimyygi.ee, kust saab pisikesi kompostijaid tellida lausa kahes suuruses stardipakkidena – sadakond täiskasvanud ussi maksab 29 krooni, 300-400 ussi 99 krooni.

Komposti tegemine
on omaette teadus

Selleks, et saada kompostihunnikust peenramaale kvaliteetset katet, ei piisa sellest, kui tekkivad jäätmed lihtsalt üksteise otsa loopida. Kompostiga peab vaeva nägema.

Taimejäätmed tuleb omavahel segada ning taimekihtide vahele panna veel ka lupja ja väetisi.

Komposti tuleks 3–6 nädala järel segada, et hapnik ligi pääseks ning toimuda saaks õige lagunemisprotsess. Et toitained välja ei uhtuks, tuleks kuhja kaitsta ka vihma eest. Hunnik peaks olema siiski kergelt niiske.

Taimejäätmete komposti valmimine peaks niimoodi võtma sooja ilmaga 2-3 kuud.

Parima tulemuse saamiseks on loodud kümneid retsepte, kus õiged osised õiges vahekorras. Näiteks põhualus­­panuga kanasõnnikukompost (www.looduselu.ee), kuhu läheb 40 kilo põhku, 5 kilo sõnnikut, 50 kilo mulda ja sületäis peenikesi oksi. Sellise komposti valmimine võtab aega seitse aastat. (TPM)