Jaamamõisa jäätmejaam on aasta-aastalt popim

Jäätmejaam. Foto: Margus Ansu

Tartu Jaama tänava jäätmejaama külastas mullu üle kahe korra rohkem inimesi kui jäätmevastuvõtu esimesel täistööaastal, 2007. aastal. Ropka linnaosa jäätmejaamas on kundede hulk samal perioodil vähenenud.

2006. aastal, kui Jaama tänavas valmis Tartu esimene nüüdisaegne jäätmejaam ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete tasuta vastuvõtuks, oli Ropkas ja Jaamamõisas peaaegu ühepalju külastajaid: vastavalt 4600 ja 4300.

Jaama 72 jäätmejaamas on käinud igal aastal üha rohkem tartlasi ning linna lepingupartnereiks hakanud naabervaldade elanikke. Läinud aastal oli Jaamamõisas külastajaid juba ligi 14 000. Ropka jaam suutis koguda 2009. aastal rekordiliselt üle 6000 kliendi, kuid kukkus järgnenud aastal alla 3000 külastaja piiri ning jäi sama suurusjärgu juurde ka aastatel 2011 ja 2012.

Kolimine peletas

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid ütles, et Ropkas on jäätmejaama populaarsust kindlasti pärssinud mitmekordne kolimine. Kõigepealt pikalt aadressil Tähe 108 töötanud ja siis paariks aastaks Jalaka 60b kolinud jaam leidis aasta eest ankrupaiga aadressil Turu 49.

«Tähe tänavas harjusid inimesed juba hästi käima, Jalaka tänavas kukkus külastatavus järsult,» tõdes Voolaid. «Jaama tänava jaama suur tugevus on muidugi ka asukoht – otse Annelinna veerel.»

Võrreldes aastatega 2006 ja 2007 on kõige enam kasvanud biolagunevate jäätmete ja segapakendi toomine Tartu jäätmejaamadesse. Biolagunevaid jäätmeid võtsid kaks jaama mullu vastu kokku 205 tonni, segapakendeid üle 37 tonni. 2011. aastal vähenes Jaama tänava jaamas pakendite vastuvõtt kolmandiku võrra, kasvades mullu aga taas 34 tonnile.

«Vahepealne langus on ilmselt olnud seotud avalike pakendikonteinerite ümbertõstmisega,» oletas Jaama tänava jäätmejaama haldava firma Eesti Keskkonnateenused lõunaregiooni juht Kalle Voogla.

«Tõstmised on olnud tingitud konteinerite ümbruse suurest risustamisest. Tõstmistega muutus pakendite viimine lähimasse konteinerisse paljudele inimestele nii tülikaks, et nad otsustasid jäätmejaama kasuks,» selgitas Voogla.

Kampaania mõjus

Läinud aastal kasvas järsult puitjäätmete loovutamine nii Jaama kui Turu tänava jäätmejaamas. Esimeses oli kasv peaaegu kahekordne, ületades saja tonni piiri. Turu jaamas oli see lausa neljakordne, ületades 160 tonni piiri.

Kalle Voogla hinnangul tulenes selline puitjäätmete tulv linna kevadkampaaniast, millega võimaldati inimestel korraga ära anda harilikust suuremaid puidulaste. Voogla ennustas, et sel kevadel on jäätmejaamades mullusest märksa rohkem tööd, sest esimest aastat on jäätmejaam lahti nii laupäeval kui pühapäeval.


Jäätmete loovutus

Tartu Jaama 72 (vasak veerg) ning Turu 49 jäätmejaama (parem veerg) käive tonnides 2012. aastal.

• Ohtlikud jäätmed 20,5 ja 14,8

• Ehitus- ja lammutuspraht ning mööblijäägid 59,9 ja 81,6

• Metall 13,6 ja 1,7

• Elektri- ja elektroonikaseadmed 80 ja 29,4

• Vanapaber 14,3 ja 13,2

• Puit 101,2 ja 161,2

• Segapakend 34,1 ja 3,2

• Mööbel 102,9 ja 47,4

• Biojäätmed 136,2 ja 69

Allikas: Tartu linnavalitsus