Poska gümnaasium saadab õpilased koolist välja

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomemajanduskeskuses võeti eile viimases tunnis «Taaskasutades tulevikku» kursus kokku.
Loomemajanduskeskuses võeti eile viimases tunnis «Taaskasutades tulevikku» kursus kokku. Foto: Kristjan Teedema

Poska gümnaasiumis on hakatud noori koolimajast välja saatma, et nad klassiruumi asemel õpiksid muuseumides, eraettevõtjate juures või looduses.

Gümnaasiuminoored saavad kolme aasta jooksul võtta 12 kuni 17 valikainekursust, millest igaüks on 35 tundi pikk. Poska umbes poolesaja valikkursuse hulgas on aga 11 sellised, mille rahastus on saadud mõne projekti kaudu.

Näiteks käiakse Tartu muuseumides nende tööga tutvumas või kunstigaleriides nüüdisaegset kunsti vaatamas ja ise tegemas.

Ühed projektikirjutajatest, emakeeleõpetaja Kristina Udo ja bioloogiaõpetaja Lauri Mällo rääkisid, et on seda tööd teinud varemgi, kuid suuremas seltskonnas. Päris omapäi selliseid ettevõtmisi juhtida oli mõlemal esimene kord.

Projekti juhtimine on üsna suur lisakoormus, kuid ajakulu teeb tasa võimalus tuua noorteni teema, millest nad ise huvituvad. Näiteks Udo eestvedamisel alustas veebruaris kursus «Taaskasutades tulevikku», mida juhendab loomemajanduskeskuse firma Taju­Ruum.

Mällo aga lasi noortel teha bioloogiaklassi akvaariumid, mille elu tuleb kaheksa kuu jooksul jälgida ja kirja panna. Noored peavad mõõtma vee happesust, ainete hulka vees, karedust, mikroobide hulka, taimede ja loomade juurdekasvu ja palju muud.

Bioloogiaõpetaja sõnul on tema projektis veel kaks ainet, peale akvaristika ka bioloogia ja ökoloogia mõnepäevased välipraktikumid. Need kaks on toimunud ka paaril varasemal aastal, lihtsalt seekord tuleb raha teisest kohast.

Mällo ja Udo rääkisid, et nende mõlema projektidest jääb pärast lõppu märk maha – avalik ainekava, mille järgi ükskõik milline kool võib sama ainet õpetada.

Gümnaasiumi direktor Hel­mer Jõgi ütles, et kooli loomisest alates on võetud suund avatusele. Seda üritatakse saavutada ka nende projektidega – saata lapsed tuttavatest ruumidest välja, et nad saaksid praktilisi kogemusi, näeksid paiku, millest nad muidu mööda käivad, ja kohtuksid uute inimestega.

Kindlasti pole väheoluline seegi, et väljastpoolt kooli tulnud rahastus vähendab kooli kohustusi. Direktori sõnul makstakse niisuguste valikainete vahendite eest samalt realt, kust on ette nähtud raha näiteks õpikute tarvis.

Jõgi tõi näiteks, et äsja tellitud matemaatikaõpikutele kulub 1800 eurot ning uue õppekava tõttu on raamatuid vaja osta lademetes. Mällo lisas, et projektide kaudu on võimalik soetada kalleid vahendeid, mida saab kasutada palju aastaid. Need on küll vaid ühekordne, kuid kooli eelarvele liiga suur väljaminek.

Poska katsetus pakub uusi võimalusi ka teistele peale õpilaste. Taaskasutamise kursuse koordineerija ja üks noorte juhendajatest Terje Ong rääkis, et kuigi üksikuid töötubasid oli tehtud, ei olnud õpetamiskogemust nende firmas kellelgi.

Ongi sõnul on esialgu ikka olnud õpetamises väikseid komistusi, ent ta arvas, et kui pakkumine tehakse, võiks edaspidigi õpilasi juhendada.


Projektipõhised valikained Poska koolis

• Kaasaegse kunsti välipraktika Tartu galeriides

• Klaasisulatus

• 3D-graafika programmi Blender algõpe

• Trüki- ja paberikunst

• Tartu muuseumivarandused

• Taaskasutades tulevikku

• Ökoloogia praktikum

• Bioloogia välipraktikum

• Akvaristikaga keskkonnateadlikumaks

• Kunsti ABC praktikum

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles