Õdede tähtsus ravis suureneb

Eile tõmbasid arsti- ja tervishoiutudengid üles koostööpalli, millest loodetavasti saab nurgakivi meditsiinitöötajate ühisele õppimisele. Köit sikutasid (vasakult) Tartu tervishoiukõrgkooli füsioteraapiatudeng Kairit Linnaste, arstiteaduskonna prodekaan Tõnis Karki, tervishoiukõrgkooli rektor Anneli Kannus ja arstiteaduse üliõpilane Kadri Kasak. Foto: Kristjan Teedema

Kahekümne aasta eest nägi haiglas lamav patsient peamiselt arste ning õde käis vaid protseduure tegemas, nüüd näeb haige pigem õdesid ja arstiga kohtub vaid hädavajadusel.

«Õde on tänapäeva kõrgelt haritud meditsiinitöötaja ning ta oskab palju rohkem kui lihtsalt süsti teha ja verd võtta,» sedastas Eesti Arstiteaduse Üliõpilaste Seltsi president Kadri Kasak. Tuleviku meditsiin näeb välja pigem nii, et arst juhib ravimeeskonda, kuhu kuuluvad õed, füsioterapeudid, hooldajad ja näiteks ka ämmaemandad.

Tulevased arstid õpivad Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, ülejäänud meeskonnaliikmed saavad väljaõppe Tartu tervishoiukõrgkoolis.

Et kõik ravimeeskonna liikmed patsiendi ravimisel üksteist mõistaksid, sõlmisid arstiteaduse ja tervishoiutudengid eile koostööleppe. Selle alusel hakatakse tihedalt suhtlema juba õpingute ajal, et pärast haiglas kõrvuti töötades ravi paremini sujuks.  

Info olulisus kasvab

Tartu tervishoiukõrgkooli rektor Anneli Kannus selgitas, et eri väljaõppega meedikute koostöö võti peitub infovahetuses. «Ei ole ju nii, et patsiendi voodi ümber saavad korraga kokku arst, õde, hooldaja ja füsioterapeut, et siis seal arutada ja otsustada.»

Pigem vaatavad arstid arvutist terviselugu ja teevad selle põhjal otsuse, millest juhinduvad õed ja hooldajad. Õed käivad patsiendi voodi juures aga tunduvalt tihedamini kui arstid, mistõttu saavad nemad haigetelt rohkem küsimusi. Millisele küsimusele vastab arst ja millele on pädev vastama õde, peakski koos õppides lahenduse leidma.   

Kannus selgitas, et paarikümne aasta eest lamas pimesoolelõikusega patsient haiglavoodis tervenemiseni kuni kaks nädalat, kuid praegu lastakse ta tüsistusteta operatsiooni korral paari päeva järel koju, kus on paranemiseks mõnusam keskkond.

Samas tähendab see, et patsiendile tuleb kaasa anda palju rohkem informatsiooni, kuidas tervise eest pärast operatsiooni hoolitseda, selgitas Anneli Kannus. Seda teavet annavad tänapäeval üha enam õed, mitte arstid.

Õdedele suurem usaldus

Kadri Kasak näeb, et tulevikus ongi õed väljaõppega meditsiinitöötajad, kellele võiks usaldada päris paljude otsuste tegemise ning mõnegi diagnoosi korral retsepti kirjutamise õiguse.

Arstile jääb tema hinnangul otsuste tegemine, milleks õel puudub kompetentsus.  

Anneli Kannus lisas, et muutust vajab ka patsientide suhtumine sellesse, kellega nad ravi käigus suhtlema peavad. Arstid mõistavad üha rohkem õdedega koostöö tähtsust ning usaldavad neile märksa enam ülesandeid. Küll aga on tõrge patsientidel, kes ei pruugi mõista, miks nad kohtuvad rohkem õdede ja hooldajate kui raviarstiga.

Nii Kannus kui Kasak selgitasid, et aina rohkem liigutakse olukorra poole, kus perearstil on kaks pereõde, kellega patsiendid suhtlevad. Arstile jääb aga spetsiifilisemate raviotsuste langetamine. 


Meie tulevik algab täna

• Eile algas konverents «Meie tulevik algab täna», milles keskendutakse meditsiinitöötajate suhtlemisoskusele.

• Täna keskpäeval räägib Kadri Ugur arstide ja patsientide vaheliste kommunikatsioonihäirete vältimisest.

• Samal ajal on võimalik osaleda töötoas, kus Jana Lass räägib proviisori- ja arstiõppe tudengite koostööst.

• Kell 14 saab kuulata Mart Noorma loengut tudengite ja õppejõudude suhtluse mõjust hariduse kvaliteedile.