Aardla tänavas elab Hilda Reimand, kes loeb linnaraamatukogust toodud trükisõna mõnikord öösiti kella kaheni. Praegu on tal käsil Loomingu numbrid aastast 2009. Midagi raskemat lugeda on tal arst ära keelanud. Sest muidu teeks ta enda tervisele liiga.
Nimelt käib Hilda Reimand oma eluteel parajasti 101. aastat. Ta on peaaegu seitse kuud vanem kui linnaraamatukogu, mis peab oma alguseks 7. aprilli 1913.
Viimastel andmetel on linnaraamatukogul umbes 38 600 registreerunud lugejat, kellest mullu võttis teavikuid – raamatuid, ajakirju, filme, muusikat ja muud – laenuks umbes 32 400 inimest. Kõik nad on Hilda Reimandist nooremad.
«Mina enam ei jõua romaane ja muid raskeid raamatuid käes hoida,» ütles ta. «Kui tuleb kange lugemise isu peale, siis võtan ühe Loomingu numbri.»
Nadja käib kord kuus
Aastal 2009 ilmus Loomingus teiste hulgas kirjapanekuid Mihkel Mutilt, kellest vanim lugeja on väga huvitatud. See kirjanik on ju 8. keskkooli (praegu Forseliuse gümnaasium) vilistlane, samas koolis töötas aga Hilda Reimand kuni pensionile minekuni.
Samas Loomingu aastakäigus on ühte ja teist lugeda ka tema ühest lemmikpoetessist Marie Underist, aasta teises numbris sai alguse Aimée Beekmani romaan «Ulavere».
«Minule hakkas «Ulavere» meeldima ja ma tellisin selle raamatu,» ütles Hilda Reimand. «Looming aitab mul olla eluga kursis ja toob minu kätte koju, mis sünnib kirjandusmaailmas – mis teoseid on oodata trükist ja mida veel valmistatakse.»
Vanim lugeja lubab endale seda luksust, et ei lähe ise trükisõna tooma või viima. «Raamatukogutöötaja käib mul kodus üks kord kuus, kolmapäeviti. Tema nimi on Nadja. Ta on väga lahke ja vastutulelik.»
Nadežda Savostkinaga hakkas Aardla tänava ülieakas elanik suhtlema juba umbes 15 aastat tagasi, üsna pea pärast oma mehe jäädavat lahkumist. Asi läks lahti soome-eesti ja eesti-soome sõnastikest.
«Varsti tõi Nadja ise omalt poolt mõne huvitava raamatu,» ütles ta. «Nii sai alguse mu sõprus linnaraamatukoguga. Ja ma olen väga tänulik, kõik minu soovid on täidetud. Kui oleks minu teha, ma määraksin raamatukogule ühe suure autasu.»
Soovide täitumise kohta tõi vanim lugeja näiteks Sofi Oksaneni uusima romaani «Kui tuvid kadusid». Ta tellis selle endale juba siis, kui tõlge ei olnud veel valmis. «Nadja tõi selle mulle kohe, kui see ilmus, kuigi tal oli järjekorras 145 soovijat.»
Mis võiks Tartu linnaraamatukogus teisiti olla? «Ärge minu käest selliseid küsimusi küsige, need ei kuulu enam minu kompetentsi, saja-aastasel on tegemist endaga väga palju,» ütles vanim lugeja.
Trükisõna seljakotis
Linnaraamatukogu koduteenindust saab enam kui poolsada tartlast. Ülejäänud tuhanded ja tuhanded kulutavad uksi Kompanii tänava keskkogus või harukogudes ikka ise.
Nii näiteks astus 1. aprillil järjekordselt trükisõna laenamiselt koduteele Aare Klaos, keda tema head tuttavad ja sõbrad hüüavad Ökuks või Öökulliks. Linnaraamatukogu lugeja on ta olnud veerand sajandit ja käib raamatuid toomas-viimas kord või paar kuus.
Iga kord võtab ta neli-viis-kuus raamatut. «Loen ilukirjandust ning uurimusi ajaloo, poliitika ja sõjanduse vallast,» täpsustas Klaos.
Tema eriliseks kaaslaseks raamatukogus käimisel on pirakas seljakott. See on hea kahel põhjusel. Esiteks ei saa kirjasõna niiviisi märjaks, sest pealt lahtisesse kotti võiks ju lund või vihma sisse sadada. Teiseks on mängus mugavus.
«Jalgrattaga sõites on seljakott mugavam ning kuna selg on haige, siis jalgsi või bussiga liikudes samuti,» selgitas ta.
Ameti poolest on Klaos ühes eraettevõttes valvur. Oma hobideks nimetas ta lugemise kõrval bridžimängu, soojemal ajal ka kalastamist ja metsas kolamist. Linnaraamatukogu headest külgedest tõstis ta esile teenindamist, mida ta nimetas väga heaks.
Mida võiks teha teisiti, et lugejatel oleks senisest veelgi parem? «Rohkem raamatuid!» soovis Aare Klaos.
Seljakotiga käib raamatukogus ka Urmas Oja. Ta on erakordne lugeja. Nimelt tunnistati ta lugemisaasta puhul sügisel 2010 kuldlugejaks. Selle tiitli sai tookord 47 lugemis- ja raamatukogusõbralikku tartumaalast, muide, nende hulgas luuletaja Hannes Varblane.
Filoloogilise kõrgharidusega Ruth Jürjo teenib igapäevast leiba Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi koordineerijana. Tema töökohast on linnaraamatukokku umbes viie minuti tee.
Just see asjaolu meelitab teda sinna rohkem kui ülikooli raamatukokku. Kuid mitte ainult. Ojale ja Jürjole meeldib linnaraamatukogu sellegi pärast, et soovitu saab kätte mugavamalt ja imekiiresti.
Ruth Jürjo loeb palju ilukirjandust. «Linnaraamatukogu võõrkeelse ilukirjanduse valik erineb ülikooli raamatukogu valikust, üldiselt on ka suurem,» ütles ta. «Viimasel ajal käin linnaraamatukogus harvem, sest mul ei ole lõbu pärast lugemiseks enam nii palju aega kui varem.»
Et kirjasõna järel käimist kiirendada, kasutab Jürjo elektroonilist kataloogi ja enamasti paneb ennast veebis raamatujärjekorda.
Majandusküberneetiku haridusega Urmas Oja töötab IT-alal. Tema põhitähelepanu on suunatud keskkogu neljandale korrusele, kus tegutseb muusikaosakond. «Mind huvitavad muusikaajakirjad, plaadid ja DVD-d,» ütles ta.
Just muusikaosakonna töötajad tegidki ettepaneku Ojale anda raamatuaasta puhul kuldlugeja tiitel.
Lugejad teevad kingitusi
Ruth Jürjo on pannud tähele, et raamatukogus tehakse suurepärast ja tänuväärset tööd. Juubeli puhul soovis ta, et linnaraamatukogu saaks kesklinna uue suure maja või vana maja suuremaks.
Veel soovis ta, et oleks võimalus seda asutust rahaliselt toetada. «Ma olen kinkinud raamatuid, võiks aga olla võimalus annetada ka raha,» ütles Jürjo. «Viivised ei ole kuigi meeldiv viis raha kogumiseks.»
Samas suunas on mõelnud ja tegutsenud Urmas Oja. Viimati kinkis ta jõulude ajal muusikaosakonnale prantslaste tehtud filmi «1+1». «Minu meelest võiksid inimesed oma kogukonna raamatukogu toetada,» ütles ta. «Igaüks võiks kordki aastas raamatu, ajakirja või muud vajalikku kinkida.»
Kahel kingiettepaneku esitanud lugejal on kahe peale kokku eluaastaid tunduvalt vähem kui kahe päeva pärast täpselt sajandivanuseks saaval raamatukogul, mis on aga mõni kuu noorem kui tema vanim lugeja. Kuid Hilda Reimandi ja ka raamatukogu puhul aastad ei loe. Lugejad loevad.
Üritusi Oskar Lutsu Tartu linnaraamatukogu 100. aastapäevaks
• Täna kell 17 annab Tartu linnaraamatukogu keskkogu saalis (Kompanii 3/5) kontserdi Narva folklooriansambel Suprjadki.
• Laupäeval kell 11–16 on haridus- ja teadusministeeriumi saalis (Munga 18) kõnekoosolek «Internetist kloostrini», kus sõna võtavad Rein Lang, Peeter Tulviste, Anne Kull, Jaanus Vaiksoo, Kadri Tüür ja õde Theososti.
• 10. aprillil kell 10–16 on keskkogu saalis algupärase lastekirjanduse päev «Tüvitekstid ja ajakaja laste- ja noortekirjanduses» ning kell 17.30 algab samas saalis kirjandusõhtu Jaan Kaplinski ja Valdur Mikitaga.
• 11. aprillil kell 16.30 on keskkogu saalis Jukka Kostiaise raamatu «Kinnises tõllas» esitlus, kus kõnelevad kirjandusteadlane Sirje Olesk ja autor, kell 18 jagavad raamatukogu kohvikus Lutsu Juures lugemissoovitusi kirjandusminister Mart Juur ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus.
• Juubeli puhul on avatud keskkogu teisel korrusel raamatunäitus «Kirjanikud soovitavad» ja neljandal korrusel «Saja-aastased raamatud meie raamatukogus».
• Keskkogu teise ja kolmanda korruse fuajees ning muusikaosakonna galeriis saab vaadata Ago Teedema maalide väljapanekut «Mask ja Mäng» (pildil), Karlova-Ropka raamatukogus (Tehase 16) on välja pandud Peeter Krosmanni maalinäitus «Assortii» ning Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56) Remo Savisaare fotonäitus «Linnud muusikas».
• Soovijad saavad linnaraamatukogule sünnipäevakingituse teha, kui toetavad juubeliväljaannete üllitamist. Nendeks on Jukka Kostiaise raamat «Kinnises tõllas» ja CD «Laulvad kirjanikud» teine kogumik.
Allikas: linnaraamatukogu