Miks tuleb lavastuse esietendus teatrisaali asemel kirjandusmajas?

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastaja Jaan Tooming (vasakult) soovitas Evald Aavikul täna 
«Kalliskivi» proovis mängida stseeni kamina juures just sellisena, nagu näitleja oli selle äsja esitanud.
Lavastaja Jaan Tooming (vasakult) soovitas Evald Aavikul täna «Kalliskivi» proovis mängida stseeni kamina juures just sellisena, nagu näitleja oli selle äsja esitanud. Foto: Margus Ansu

Jaan Tooming on lõpusirgele jõudnud uue lavastusega «Kalliskivi». Esietendus on pühapäeval kell 19. Sedakorda teeb ta teatrit Tartu kirjandusmajas. Miks  just seal?

Jaan Tooming
lavastaja

Kirjanduse majas on etendus selle pärast, et seal on hea saal – mitte ainult üks! – ja võimalus arendada nii kirjanduslikku teatrit, mis peaks olema sellele majale iseloomulik, kui ka puhast teatrit, mis võiks rikastada seda maja.

Kui kõik hästi läheb, püüame jõudu mööda jätkata etenduste andmist selles majas juba regulaarselt. Oleme väga tänulikud Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhatajale Piret Bristolile, kes meid lahkelt majja lubas.

Mida saab näha ja kuulda «Kalliskivis»?

«Kalliskivi» on dramaatiline monoloog praegusest maailma olukorrast. On väga palju probleeme, mis panevad mõtlema, et raske on väljapääsu leida – ülerahvastatus maailmas, saastatus, prügi, erosioon, metsade raiumine, merede reostumine, puhta vee nappus. Ka kliima soojenemine on väga keeruline probleem, mis ähvardab meie tulevikku.

Etenduses on püütud pakkuda ka hüpoteetilist väljapääsu sellest olukorrast, kuigi see hüpotees kõlab rohkem ulmeliselt.

Kasutatud on algupärast teksti ning Fjodor Dostojevski ja Clive Pontingu mõtteid, ka ühte väga toredat eesti rahvajuttu.

Kes on trupis?

Näitlejatöö on teinud vanameister Evald Aavik.

Mis on teil järgmisena plaanis vaatajate ette tuua?

Tulevikus tahame koos Jüri Kaldmaaga lavastada eri autoreid, kusjuures põhirõhk on eesti kirjanikel: Jaan Kruusvall, Arvo Valton, Jakob Mändmets, Juhan Peegel ja teised, ka praegused elavad autorid, kes pakuvad huvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles