Kalatiikide ja jõe kaldad vabanesid võsast

OÜ Ilmatsalu Kala juhataja Viktor Elman näitab võsast puhtaks saanud Ilmatsalu jõe juures uut betoonist väljavõtubasseini.

FOTO: Kristjan Teedema

Viimase paarikümne aastaga suurde võssa kasvanud Ilmatsalu jõe ja kalatiikide kaldad lubavad sellest kevadest taas avaramat vaadet. Võsalõikusele lisaks on kalakasvandus alustanud tiikide uuendamist.

OÜ Ilmatsalu Kala juhataja Viktor Elmani sõnul telliti võsalõikus mitmel põhjusel. Esiteks kimbutavad Eesti üht suuremat karpkalakasvatajat suviti kutsumata külalised, kellel oli võsa varju ennast hea ära peita.

Teiseks takistas võsa kalafirma enda inimeste ligipääsu tiikidele. Kolmandaks pakub puhastatud ala nüüd Ilmatsalu-Kärevere linnuraja külastajatele põnevamat ja avaramat vaadet.

«Kõik oli nii kinni kasvanud, et ei saanud enam kuhugi ligi ja ei olnud ka midagi näha. Täitsa džungel kohe,» lausus nelikümmend aastat Ilmatsalu kalakasvanduses töötanud El­man. Võsalõikus kestis kalamajandi 167 hektari suurusel territooriumil ligi kolm nädalat ning lõppes märtsi keskel.

Võsa lõiganud OÜ Meiletop tegevjuht Meelis Lemsalu ütles, et lõigatud kogus ulatub tublisti üle 1000 kandi, mis on hakkpuidufirmale arvestatav kogus. «Ega seal midagi väga rasket olnud, talvistes tingimustes veidi libe oli, aga täiesti teostatav,» sõnas Lemsalu ning avaldas lootust, et kahte hiigelkuhja kogutud võsa on aprilli lõpuks purustatud ja ära veetud.

Hiljuti omanikke vahetanud OÜ Ilmatsalu Kala plaanib aga lähiaastatel kalakasvatusele uue hoo anda. Peale võsalõikuse alustati eelmisel sügisel mitme kalatiigi remonti ja puhastamist. PRIA toetusrahaga saavad uueks tiikide sisse- ja väljavoolud ning regulaatorid.

Praeguseks on Elmani sõnul valatud neli uut betoonist väljapüügibasseini ning ühte tiiki paigaldatud uus plastist lüüs ehk väljavooluregulaator. «Meie tiikidel katsetame neid esimest korda. Väga korralik asi ja sellised peaks tulema kõikidele tiikidele,» kiitis Elman Tartus kokku pandud lüüsi.

Möödunud aastal PRIA-lt saadud umbes 60 000 euro suurune toetusraha peaks olema kasutatud tänavu juuliks. Pärast seda tehakse uus taotlus, sest uued ettevõtmised juba ootavad. Peale tiikide puhastamise kavandatakse firmale ka uut olmehoonet ning inkubeerimisruume.

«Loodame, et asi läheb ikka paremaks ja hakkame tulevikus ka mõnda muud kala kasvatama. Võibolla pisut siiga ja midagi veel, praegu ei oska täpsemalt öelda,» rääkis Elman.

Tänavu loodab kalakasvandus saada umbes 30 tonni saaki, millest põhiosa moodustab karpkala. Lisaks mõnevõrra linaskit ja haugi.

Ühe- ja kaheaastast karpkala müüakse asustusmaterjalina peamiselt talunikele ja neile, kel kodus tiigid. Kolmanda aasta ühe-kahekilosed karbid aga müüakse vahendajatele ja need rändavad turgudele üle Eesti.

Tagasi üles