Hilistalv valitseb veel mitu nädalat

Kui kevadet ei paista, tasub talvest viimast võtta. Just seda eile kella ühe paiku päeval Anne kanalil üksik suusataja tegigi.

FOTO: Margus Ansu

Suuski pole veel mõtet talvekorterisse sokutada, sest kuigi kalendri järgi on kevad ja 1. aprillil oli juba karjalaskepäev, on meil õues hilistalv. Isegi varakevadest pole märki.

«Varakevad on siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt veidi üle nulli ja lumikate on täiesti sulanud,» selgitas klimatoloog Ain Kallis. «Kevad on käes siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle pluss viie kraadi. Praegu on meil kõnekeeli hilistalv ja klimatoloogide terminite järgi kevadtalv, varakevad pole veel alanud.»

Ka Emajõgi, mis näiteks 2010. aasta 3. aprillil Tartu uulitsatel lainetas, on üsna madal. Eile ennelõunal ulatus jõe veetase Tartus vaid 74 sentimeetrit üle Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloogide mõõdulati nulli.

«Oh, jõge on meil veel küllalt ja vesi langeb veelgi,» kinnitas aga EMHI hüdroloog Ene Randpuu. «Emajõel on praegu tavaline talvine kõige madalam veeseis, millele järgneb kevadine suurvesi.»

Mai lumi pole ime

Ja mis seal imestada, sest ka alles pühapäeval lõppenud märts oli ilma poolest päris karm.

«Tänavune märts oli krõbedam kui veebruar, kogu eelmine kuu oli ühtlaselt külm,» ütles Ain Kallis. Tavaliselt on Tartus märtsi õhutemperatuuri norm ehk aastatel 1971–2000 mõõdetud pikaajaline keskmine –1,7 kraadi, tänavu oli märtsi keskmine õhutemperatuur –7 kraadi.

Külmad märtsid ja lumised aprillid pole Eestis aga siiski ilmaimed. Näiteks 1920. aastatel oli Ain Kallise sõnul õige mitu sellist aprilli, kus lumi oli maas kuu lõpuni. Ka näiteks 2001. ja 2002. aastal oli 12. aprillil maas päris paks lumi.

Seda valget suusatajate rõõmu on jätkunud ka lehekuusse: 25. mail 1975 sadas kogu Eestis maha kümme sentimeetrit lund, samal ajal õitsesid tulbid ja sirelid. 1999. aasta 10. mail ei pidanud elektritraadid lume raskusele vastu, ligi 1500 alajaama oli rivist väljas.

Tõravere meteoroloogid registreerisid Eesti kõige hilisema lumesaju 1981. aasta 10. juunil.

EMHI aprilli ilmaprognoos enne kuu viimast kolmandikku midagi roosilist ei luba.

«Sel aastal ei saa jüripäeval küll veel varajast kartulit maha panna,» ütles Ain Kallis. «Aprill ongi ilma poolest väga muutlik ja kapriisne, sellest kuust võib kõike oodata. Kui aga arvestada, et meri pole tänavu väga hullult jääs, siis võib kevad ka üsna kiiresti tulla.»

Hüdroloogid suurvett veel ei oota, vähemalt nädala püsib Emajõgi stabiilne.

«Linnas päeval vesi küll voolab tänavatel, aga see ei tähenda suurt midagi,» selgitas Ene Randpuu. «Vesi tõuseb jõgedes ja järvedes alles siis, kui öised õhutemperatuurid lähevad plussi. Siis jõuab lumesulamisvesi kraavidesse ning kraavide vesi jõkke.»

Soe toob suurvee

Märtsi viimasel päeval näitas EMHI lumekaart, et Jõgeval oli lumevaru suurenenud. «Ka lume veevaru pole kahanenud, järsku saabuva soojalainega võib sellest lumest kõike tulla,» märkis Ene Randpuu.

Ka 1953. aasta talve lõpus oli Emajõgi küllalt madal, veetase ulatus siis vaid 40 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Kuid tolle aasta kevadel suurvee tipul 9. aprillil küündis jõgi Tartus 315 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.

Aprill viskab vimkasid

Kevadeootajad, võtke rahulikult: aprilli keskmine õhutemperatuur tuleb normist (2,4–4,6 kraadi) madalam.EMHI jürikuu prognoosi järgi on ilm kõige külmem aprilli esimesel poolel, kui valitsevad põhjakaare tuuled kannavad meile aeg-ajalt külmemat õhku lisaks.

Tsüklonid liiguvad Eestist mööda ikka kas lõuna või ida poolt ja nende servast kandub meile lumepilvi. Tsüklonite kaugenemisel tõusva õhurõhu foonil taevas selgineb ja öösiti langeb õhutemperatuur 10 miinuskraadi kanti.

Päikeselistel päevadel soojeneb õhk kiiresti ning temperatuuri ööpäevane kõikumine võib olla enam kui 20 kraadi.

Kuu teises kolmandikus läheb ilm heitlikumaks. Tekivad soodsamad tingimused Atlandi tsüklonite jõudmiseks Põhja-Euroopasse, need toovad ookeanilt kaasa sooja. Kuid tsüklonite kaugenemisel võib kujunevas loodevoolus esineda lühiajalisi külma sissetunge.

Sooja ja külma vaheldumisega kaasnevad sajud tulevad alla nii lume, lörtsi kui ka vihmana. Pikaajalisi rohkeid sadusid tõenäoliselt siiski ei tule.

Aprilli viimasel kolmandikul tungib soe jõulisemalt Läänemere ümbrusse. Päevane õhutemperatuur tõuseb 10 kraadi ümbrusse, mõnel päeval on sooja üle 15 kraadi.

Üksikute külmalainete korral langeb aga öine õhutemperatuur lühiajaliselt alla nulli.

Tagasi üles