Defitsiitne õpik jõudis uustrükini

Arne Lepa vasakus käes on tulevase arsti korralikult läbi töötatud õp­pematerjal, mis on kopeeritud «Inimese anatoomia» 1974. a väl­jaandest, paremas hoiab ta õpiku trükisooja väljaannet. Foto: Margus Ansu

See raamatutäis tarkust peab arstiteaduse tudengile mahtuma pähe esimese õppeaasta esimese semestri lõpuks – 477 lehekülge inimese üldanatoomiat, liikumis- ja siseelundeid. Ja see on üksnes anatoomia esimene osa.

Arstiteaduse tudeng Katrin Lepp meenutas, kuidas teise koolinädala lõpuks pidi peas olema enam kui 350 ladinakeelset skeletiterminit, millest pikim ja keerulisim kõlab Sul­cus tendinis musculi flexoris hallucis longi ja tähistab suure varba pingutajalihase kõõluse vagu.

Need terminid on vaid murdosa punasest arstide piiblist. 1974. aastal ilmus Tartu Riikliku Ülikooli anatoomiakateedri õppejõudude eestvedamisel «Inimese anatoomia I» – suur punane raamat, millega on praeguseks üles kasvanud mitu põlvkonda arste.

1000-kroonine raamat

Raamatut oli raamatukogus terved riiulitäied, kuid ikkagi soovisid tulevased arstid endale isiklikku eksemplari. Õpik oli isegi nii hinnas, et seda otsiti antikvariaatidest tikutulega taga. Kel õnnestus see leida, sai soetada raamatu ligi tuhande krooni ehk enam kui 60 euro eest.

Katrin Lepp selgitas, et kuigi õpik oli raamatukogust laenatud, oli ikkagi soov teha teksti kõrvale märkmeid. Selle tarvis oli autor Arne Lepp andnud õpiku välja ka eraldi teemade kaupa brošüüridena. Needki olid hinnaline õppematerjal, millest tehti koopiaid.

Seedeelundkond – 30 krooni, 39 lehekülge siseelunditest – 40 krooni. Niisuguste hindadega sai õpiku peatükkide köidetud koopiaid ootetööna Tartu koopiaärides veel paar aastat tagasi.

Tänavu andis Tartu Ülikooli kirjastus õpiku uuesti välja. Endiselt punasel kaanel ilutseb inimkeha oma «sisemise iluga». Autor Arne Lepp sõnas raamatu kaant silitades, et Tartu Ülikooli kirjastus tuli tema suureks rõõmuks talle vastu, andes õpiku välja nii suures, peaaegu A4 formaadis. Iga pilt on selle juurde kuuluva teksti kõrval.

Eestikeelne meditsiin

Kõiki pilte, mis uues õpikus seisavad, vanas polnudki. Tartu kunstnik ja kunstiõppejõud Rauno Thomas Moss on Arne Lepa nõuannete järgi joonistanud käsitsi täpitehnikas kümneid inimese siseelundite ja luude pilte.

Arne Lepp meenutab, et koolis oli tema kõige nõrgem aine joonistamine. Õpikus seisavad aga Rauno Thomas Mossi joonistuste kõrval ka õpiku autori kindlakäelised ja punktuaalsed joonised-skeemid.

Jooniste tegemise tõttu võttiski õpiku uue, täiendatud versiooni kokkupanek enam kui kolm aastat. Arne Lepp meenutas aga õpiku esimese versiooni koostamist, mis võttis tosin aastat, sest puudus üksmeelne arusaam, kuidas peaks meditsiinitermineid eesti keeles kirjutama.

Ega jäänudki muud üle kui võtta aluseks üks kindel süsteem ning vormida selle abil kõik õpikus leiduvad terminid. See on kogu eestikeelse meditsiiniterminoloogia alus. Varasemad tõlkeõpikud, nagu ka enamik arstiteaduse õppematerjale, olid tihti ladina keele kesksed.

Arne Lepp leidis, et niisuguse eestikeelse terminoloogia loomine on alus keele säilimisele.  

Tudeng Katrin Lepp lisas, et eestikeelsete terminitega õpik on hädavajalik ka olukorras, kus arstid peavad suhtlema füsioterapeutidega, kelle õpe tugineb eestikeelsele meditsiinikeelele. 

«Inimese anatoomia I»

• «Inimese anatoomia I» nägi esmavalgust 1974. aastal kirjastuses Valgus.

• Praegu ilmunud trükki on täiendanud Rauno Thomas Moss ja Arne Lepp joonistega. Varasemas raamatus oli illustratsioone palju vähem.

• 477 lehekülge hõlmab sissejuhatust anatoomiasse, skeleti- ja lihaste süsteemi ning siseelundeid.

• Raamatu terminitest üks keerulisimaid, mis peab olema pähe õpitud juba teise koolinädala lõpuks, on Sulcus ten­dinis musculi flexoris hallucis longi, suure varba pingutajalihase kõõluse vagu.