Mustvee meeriks sai Max Kaur

Max Kaur. Foto: Artur Sadovski

Viimasel kümnendil Eesti linnadest vaat et kõige sagedamini meeri vahetanud Mustvees lõi võimupada taas kaane pealt. Volinikud otsustasid umbusaldada alles mullu jaanuaris ametisse nimetatud parteitut Pavel Kostromini ning valisid tema asemele keskerakondlase Max Kauri.

Omaaegne Tallinna linnapea Edgar Savisaare nõunik, Maardu abilinnapea ametit pidanud ning Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur püüdis Mustvee meeriks tõusta ka mullu jaanuaris, kuid volikogus oli tema poolt üksnes kolm saadikut 11-st. Üllatuskandidaadina sai selle koha siis hoopis Pavel kostromin, keda toetas kaheksa volinikku 11-st.

Täna, veidi rohkem kui aasta hiljem, hääletas 11 volinikust kuus Kostromini umbusaldamise poolt. Umbusaldajate ülekaal oli väga napp ja tõenäoliselt võim valimisteni ei püsi, avaldas arvamust nüüd siis juba endine linnapea Kostromin.

Max Kauri linnapeaks valimise poolt hääletas samuti kuus volinikku. Sellele vastu oli viis rahvaesindajat.

Oma volinikele peetud kõnes lubas Kaur koostööd kõigi volikogu liikmetega, teede korrashoidu, investeeringuid ning pakkus välja idee, et Mustveesse võiks ehitada spaa. Lisaselgitusteks ei olnud Kaur täna telefonitsi kättesaadav ega soostunud ajakirjanikega suhtlema ka kohapeal.

Küll aga teatas Kaur hilisemas pressiteates, et kavatseb Mustvee linnapea ametit pidades jääda ka Tallinna Linnavolikogu liikmeks.

Pidevalt tõmbetuultes

Jälle Mustvee! Nii mõtlevad ilmselt kõik, kes selle peipsiäärse umbes 1300 elanikuga linnakese võimumänge on jälginud.

Eksmeer Kostromin pidas Tartu Postimehega kõneldes umbusaldust paratamatuseks. «Igal volikogu liikmel on oma isiklikud huvid, ja kui neile vastu ei tule, ongi minek.» Ise kinnitas mees, et on seisnud üksnes linna huvide eest.

Kostromin ei soostunud täpsustama, millega või kellele ta konkreetselt varba peale astus, kuid andis mõista, et küsimus on linnale kuuluvas maatükis, millele kosilasi jätkub. Põhjuseid on tema sõnul veelgi, ehkki ametlikult nimetati umbusaldamise ajendina hoopis linnapea liigset optimismi tulumaksu laekumise osas.

Sugugi paremini pole läinud ka Kostromini eelkäijatel. Enne teda püsis Urmas Laur ametis napilt poolteist aastat, kuid pidi 2011. aasta detsembris samuti umbusalduse tõttu lahkuma. Enne Lauri linnapea ametit pidanud Mati Kepi vastu algatasid volinikud lausa mitu umbusaldusavaldust, need aga ei läinud läbi. 2010. aasta maikuus Kepp tüdines ja pani ise ameti maha.

Kostromin ise on Mustvee meer olnud ka varem. Täpsemalt aastatel 1997 – 2002.

Seiskab arengu

Eksmeeri hinnangul paneb võimuvahetus paratamatult mõneks ajaks linna arengu seisma. Et taolisi seisakuid on olnud Mustvees väga palju, on ka suur osa olulistest asjadest tegemata.

Nii näiteks tunnistas maanteeamet juba 2001. aastal ohtlikuks linna põhja- ja lõunaosa ühendava esimese Eesti Vabariigi ajal rajatud betoonsilla. «Sain 2012. aastal uuesti linnapeaks ja selgus, et vahepeal ei olegi midagi tehtud.»

Sel suvel pidanuks lõpuks algama uue silla ehitus, kuid et vanas sillas nähakse nüüd muinsusväärtust, pole uue ehitamine enam sugugi kindel.

Sama lugu on sadamaga, mille valmimist oodatakse samuti juba üle 10 aasta. Kostromin peab oma teeneks, et viimase aasta vältel on ta leidnud objektile asjast huvitatud koostööpartnerid ja rahastuse. Uus meer peaks vastavalt töökorraldusele kuulutama aprillis välja projekteerimis- ja ehitushanke, kuid võõral inimesel pole sellesse projekti siseneda just lihtne, arvas ta.

Veel ootab korrastamist linnakese koolivõrk, sest lapsi on jäänud vähemaks. Lasteaed tuleks tema arvates kolida aga algkooli ruumesse. Lasteaiast omakorda tuleks kohandada hooldekodu, mille järgi on samuti juba ammu suur vajadus.

Linnapea peaks Kostromini sõnul olema ikka oma linna inimene. «Ma käin linnas ringi ja ikka näen, kus ei põle mõni lamp või kuhu on tekkinud asfaldiauk.» Kaugemalt tulnud inimene käib eksmeeri tõdemuse järgi nende linna tööle üksnes palga pärast.

Oma edasist elu seob Kostromin jätkuvalt Mustveega, kuid ta pole kindel, millises valdkonnas. «Tegelesin enne ehitusega ja ehk jätkan sellega ka nüüd.»