Tartu linna selle kümnendi tähtsamad investeeringud – sillad ja koolid

Chemicum – eurotoetus 21 miljonit (kogumaksumus 33 miljonit). Foto: Kristjan Teedema

Möödunud aasta alguses teatas Tartu linn siseministeeriumile kümme olulisemat aastateks 2014–2020 kavandatavat investeeringut, millele soovitakse Euroopa Liidu fondidelt või riigilt kaasrahastust.

Saadetud kavas oli kirjas, et lasteaiakohtade hulga vastavusse viimiseks tegelike vajadustega tuleb aastatel 2014–2020 ehitada Tartus kuus lasteaeda ja lasteaiale Rukkilill juurdeehitis. Et kindlustada kõigile Tartu lastele koht põhikoolis, vajab linn sel kümnendil juurde kolm põhikooli.

Gümnaasiumikohtade tagamiseks on kavas osta ja ümber ehitada Tartu Ülikoolile kuuluv Nooruse 9 õppehoone ning ehitada üks uus gümnaasiumihoone. Remonti vajavad ka praegused koolihooned.

Tänavakodutuse kaotamiseks plaanib Tartu linn ehitada Jaamamõisa rehabilitatsioonikeskuse inimestele, kes ei tule eluga toime. Kavas on rajada uued sotsiaalkeskused Annelinna ja Tammelinna-Veeriku piirkonda.

Lisarahastust vajab linn Idaringtee ehituseks ning Sõpruse, Võidu ja Kroonuaia silla remondiks. Sellel kümnendil kavandatakse alustada ka kahe uue, Ropka ja Tuglase silla ehitust.

Jätkub Emajõe kallasradade, kaldakindlustiste ja promenaadide rajamine ning jõele sildumisrajatiste, paadisadamate ja lodjakoja väljaarendamine. Kavas on välja ehitada Sõpruse silla paadisadam koos tanklaga ning Supilinna ja Ranna puiestee paadisadam.

Aastatel 2014–2020 kavandab linn projekte tänavavalgustuses ja linnatranspordis energiasäästlike lahenduste rakendamiseks.

Plaanis on laiendada elektrisõidukite laadimise punktide ja biogaasitanklate võrgustikku. Vähemalt pooled Tartu linnaliinibussidest peaksid 2018. aastaks sõitma biogaasil.

Suuremate investeeringute seas aastatel 2014–2020 on Tartus veel kahetasandiliste ristmike ehitus Betooni ja Aardla tänava ülesõidukohtadesse ning kergliiklussilla rajamine Vanemuise või Tiigi tänava sihile.

Koostöös riigiga kavandab linn sel kümnendil ka Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamist, mis läheb esialgsetel hinnangutel maksma umbes 22 miljonit eurot.

Mis saab eurotoetustest pärast 2020. aastat?

Karin Kondor-Tabun

Rahandus­ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik:

Aastal 2021 algava Euroopa Liidu eelarveperioodi ja selles oleva Eesti osa kohta on vara midagi kindlat öelda. See sõltub nii Eesti jõukusest võrreldes euroliidu keskmisega kui ka kogu Euroopa Liidu eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) tulevikust.

Siiski on toetuste jätkumine sama suures mahus pigem ebatõenäoline, mistõttu arvestame toetuste vähenemisega. Samas tähendab see, et Eesti on saavutanud teatud jõukuse.

Kui eeldada, et süsteemis üldiselt kardinaalseid muudatusi ei tule, sõltub ÜKP-toetuste maht eelkõige Eesti SKPst (inimese kohta ostujõudu arvestades) võrreldes euroliidu keskmisega aastatel 2014–2016. Mida suurem on Eesti SKP, seda vähem saab ÜKP-toetusi. Kui Eesti keskmine SKP inimese kohta ostujõudu arvestades ületab aastate 2014–2016 keskmisena 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, võivad toetused järsult väheneda.

Samas kehtib perioodil 2014–2020 turvavõrk neile piirkondadele, kes lõppeval perioodil jäid alla 75 protsendi piiri, kuid tuleval perioodil selle ületavad. Neile säilitatakse toetuste vähenemise leevendamiseks 60 protsenti nende perioodi 2007–2013 summadest. Eeldada võib, et samasugune turvavõrk võiks kehtida ka Eestile pärast 2020. aastat.