/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/03/31/1664702t1h56f2.jpg)
Täna öösel mürises Prantsuse Guajaanas gravitatsiooniga võideldes kanderakett Vega, et viia kosmosesse üliõpilaste viie aasta töö ja unistuste vili. Juba täna keskpäeval saab tudengisatelliidi piiksumist kuulata.
Tudengisatelliit lendas täna öösel orbiidile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estcube-1 on üsna väike, aga väga leidlikult kokku pandud. Kahe käe pihku mahtuva kuubi on Euroopa Kosmoseagentuurile kuuluv Vega nüüdseks juba umbes 600 kilomeetri kõrgusel orbiidile paisanud.
Tudengisatelliidi mõtte üks algatajaid Mart Noorma Tartu Ülikooli füüsikainstituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühmast selgitas, et orbiidil kerib Estcube kõigepealt lahti oma antennisüsteemi ja saadab laiali esimesed telemeetriasõnumid.
«Side toimub raadioamatööridele määratud 437,250 MHz või 437,505 MHz sagedusalas,» lisas ta.
Täna kell 13.01
Kosmosekuubi esimesi piikse saab Eestis hakata kuulama täna kell 13.01, kui aparaat siitkandist üle lendab. Veebilehe www.estcube.eu vahendusel saavad huvilised taevastest uudistest osa juba tund varem, kell 12.
Kuku raadio toimetaja Liis Laidmets on lubanud kutsuda stuudiosse tartlastele nii olulisi kosmosest maale levivaid signaale kommenteerima Mart Noorma. Erisaade algab kell 13.
Kui telemeetriasõnumid saadetud, tuleb käivitada satelliidi kolmeteljeline elektromagnetpool ja peatada kosmosekuubiku juhupöörlemine. Katsemeeskonna liikme Laur Joosti sõnul kulub pöörlemise peatamiseks viis orbiiti ehk tiiru ümber Maa.
Missiooni kolmandas etapis optimeeritakse sidesüsteeme ja tehakse pardakaameraga pilt Eestist. Seejärel alustatakse päikesepurje eksperimenti.
Põhjanaabri Pekka Janhuneni välja töötatud elektriline päikesepuri võimaldab saavutada sellise kiiruse, millega Estcube saab lahkuda Maa külgetõmbejõu kütkest ja võtta suuna kosmosesügavustesse. Kuid seda mitte päris tühjade kätega.
Mõnigi varem ilmaruumi lennutatud aparaat on kaasa võtnud kodeeritud infot inimkonna kohta. Et kui selle millalgi juhuslikult nopib mõistusega eluvorm, tekib loodetavasti tagasiside.
Infot inimkonnast
Estcube’i puhul on teabeläkitus lahendatud tudenglikult väikese huumoriga. Nimelt lisati enne starti Prantsuse Guajaanas kuubi tühikutesse eesti köögile omast kraami: väike kott kamajahu, kaks miniverivorsti ja suveniirpudel Vana Tallinna.
Et nii muutus aparaat kaalukamaks, tuli selle eest Euroopa Kosmoseagentuurile lisatasu maksta.
Tudengitele hakkasid sponsoriteks Eestimaa Tootjate Keskliit ja Tartu linn.
Estcube-1 satelliidi üks peamisi eesmärke on projekti akadeemilise juhendaja Mart Noorma sõnul siiski teaduse populariseerimine ja hariduslik missioon.
«Selle võib tänaseks juba edukalt õnnestunuks lugeda: projekti kaudu saavad Eesti tudengid kosmoseteaduse teoreetilist õpet ka praktikas rakendada,» ütles Noorma.