Kauplus katsetab uusi süsteeme

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger näitab, kui mugav on nüüd kauba eest tasuda – lükkad ostukäru kassast läbi ning viibutad korraks lugeja suunas säästu- ja pangakaarti. Täna katsetatakse sellist süsteemi Lembitu Konsumis.
Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger näitab, kui mugav on nüüd kauba eest tasuda – lükkad ostukäru kassast läbi ning viibutad korraks lugeja suunas säästu- ja pangakaarti. Täna katsetatakse sellist süsteemi Lembitu Konsumis. Foto: Lauri Kulpsoo

Neli aastat tagasi oli Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) uuenduste esirinnas, kui avas Lembitu Konsumis iseteeninduskassad, kuid tehnoloogia areng lubab astuda sammu edasi.

Iseteeninduskassad saavad hakkama müüja abita, vähemalt enamasti. See võimaldab kauplusepidajal tööjõu pealt kokku hoida, kuid siiski on tipptundidel poodides järjekorrad.

Lembitu Konsumi iseteeninduskassadele liidetud uus tehnoloogia võimaldab aga kassaprotseduuri läbi teha lihtsalt kassast läbi jalutades.

Mikrokiip kannab teavet

Kaupa täis käru tuleb veeretada kassasõlme juures kindlale kohale, umbes meetri kaugusele, kus seade loeb hetkega kaupade koodi, määrab toodete hinna ja teatab summa, mis tuleb maksta.

Selle teeb võimalikuks raadiosagedustuvastus, kaupadele on paigaldatud kiip. Seejuures pole otsenähtavus lugeja ja kiibi vahel oluline. Nõnda võib edaspidi, kui süsteem on läbi proovitud, kaubad laduda poeriiulist otse kandekotti või pista taskusse. Katseperioodil peab kaup olema siiski veel ostukärus või -korvis.

Esialgu ei saa uut võimalust kasutada kaalumist vajavate köögi- ja puuviljade puhul, sest neile pole kiipi paigaldatud.

Kui katseprojekt õnnestub, tulevad elektroonilised kassad ka teistesse Konsumitesse. Tartu Tarbijate Kooperatiiv proovib uut süsteemi, mõeldes uuele kaubamajale, mis tuleb kõrgel tasemel mitte üksnes arhitektuuri, vaid ka kasutatava tehnoloogia poolest.

TTK juhi Tarmo Pungeri sõnul on mõeldud sellelegi, et keegi kauba eest maksmata kassast läbi ei jalutaks. «See on nutikas süsteem,» lausus ta.

Nimelt on kassasüsteemile liidetud automaatse tasumise moodul, mida saavad kasutada kõik pangakaardiomanikud. Süsteem suudab kaardiinfot lugeda inimese taskus olevalt pangakaardilt.

Siin peitub aga Pungeri selgitusel murekoht. Kui kassa juures on samal ajal mitu pangakaarti, valib kassa praegu ise, milliselt ta kauba eest tasu arvestab. Probleem on aga selles, et kui kassast läheb ühel ajal läbi mitu inimest, ei suuda süsteem veel vahet teha, kelle kaardilt tasu arvestada. Seepärast tuleb kaart praegu välja otsida ja viibutada seda koos säästukaardiga umbes rinna kõrgusel kassa lugeja suunas. Kui kassast kostab piiks, on tasumine õnnestunud.

Tavalised kassad jäävad

Samasugust kassasüsteemi katsetab täna ka Keila Rõõmu kaubamaja.

Tavalised kassad Pungeri kinnitusel siiski ei kao. «Tahame määrata aja jooksul klientide suhtarvu, kui paljud tahavad ise kassaoperatsiooni teha ja kui paljud endiselt osta kassapidaja abiga,» ütles Pun­­ger.

Uus tehnoloogia

• Raadiosagedustuvastus (radio-frequency identification ehk RFID) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia esemete, aga ka elusolendite märgistamiseks ja nende automaatseks jälgimiseks.

• Süsteemi põhilisteks komponentideks on elektronkiibid ehk märgised, lugeja ja selle antenn.

• Mikrokiip juhib kõiki märgises toimuvaid protsesse ja korraldab andmevahetust lugejaga.

• Praegu valmistatakse märgiste antenne väikestest vask-, hõbe- või alumiiniumribadest, kuid tulevikus loodetakse antenn trükkida otse tootele.

• RFID-kiipe kasutatakse nii kaubasaadetiste kui ka üksikute toodete automaatsel tuvastamisel. Kui suur hulk tooteid, mis on varustatud märgistega, läbib raadioskanneritega värava, loetakse arvutiprogrammi ühekorraga kõik tooted.

• Praegu on see tehnoloogia veel üsna kallis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles