Rongad punuvad pesi ning tihased ja rohevindid sädistavad hommikuti innukalt. Aga midagi on nagu valesti: kalendri järgi peaksid kohal olema ka kuldnokad, toonekured, kiivitajad, kuid võta näpust! Kuidas nad teavad, et meil on veel talv?
Sulelised kevadekuulutajad ootavad külma talve lõppu
29. märts 2013, 19:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega nad teagi,» kostis Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) teavituse ja hariduse projektijuht Riho Kinks. «Talv ulatub ju kaugele, Leeduski on veel talv. Rändlinnud ongi praegu külma frondi taga. Kui nüüd soojalaine tuleb, siis asub sealt tohutu mass rändlinde meie poole teele, nagu oleks eesriie üles tõstetud.»
Ta lisas, et sellist aastat nagu tänavu, kus rändlinnud ilma pärast nii palju hiljaks jäävad, lähiminevikust ei meenugi. Sama meelt oli ornitoloog Margus Ots.
«Toonekured jõuavad meile tavaliselt märtsi viimasel nädalal, aga tänavu pole lootustki,» märkis ta. «Ka kuldnokad, lõokesed ja kiivitajad peaksid kohal olema. Aga eks nad kavandavad reisi ilma järgi – kui lumi vastu tuleb, siis pöörduvad tagasi.»
Juhtub ka nii, et kui kevadel tuleb lumi uuesti maha ja läheb külmaks, siis lendavad rändlinnud siit tagasi soojemasse kohta. Siin-seal Eestis on küll nähtud üksikuid metsvinte ja kuldnokki, kuid suure tõenäosusega pole need talvitumast tagasi tulnud, vaid hoopis siin talve üle elanud sulelised.
Kartmatud künnivaresed
Margus Otsa sõnul on läänerannikul nähtud ka esimesi õõnetuvisid ja lõokesi, kes tõesti on kaugemalt tagasi jõudnud. «Esimestena jõuavadki alati kohale üksikud luurajad,» lisas Riho Kinks. «Kui ilmaolud pole sobivad, lähevad nad tagasi. Külm neid ei segaks, aga lumi tähendab linnule toidupuudust ehk surma.»
Meie jätkuvat talve pole peljanud künnivaresed, kellest esimesed jõudsid siia juba nagu tavaliselt veebruari lõpus.
Osa Tartus Toomemäel käratsevatest künnivarestest pole pikemalt ära käinudki, nad elavad linnas aasta ringi. Teiseks kevadekuulutajaks on Tartus hõbekajakad, esimesed linnud ilmusid linna märtsi alguses.
Kuigi ilmajaam lähipäevadeks meile suurt soojalainet ei prognoosi ning suleliste massid meil taeva all veel ei tiiruta, on linnud eeloleval nädalavahetusel suurema tähelepanu all.
Nimelt ootab ornitoloogiaühing laupäeval ja pühapäeval kõiki linnusõpru tavapärastele lihavõtte linnuvaatluspäevadele, mida on korraldatud üle 15 aasta.
Koos või üksi
«Kevadised linnuvaatluspäevad on üsna püsiva vaatlejate hulgaga,» märkis Riho Kinks. «Linde vaatleb neil päevil ilmselt üsna palju inimesi, aga kõik ei taha hakata vaatlustulemuste kirjapanemise ja andmete postiga ärasaatmisega tegelema.»
Linnusõbrad võivad laupäeval ja pühapäeval vaadelda linde koduaias, minna pikemale linnuretkele või osaleda laupäeval juhendajaga linnuvaatlusel. «Tänavu pööratakse tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi ka rändlindudele,» selgitas Kinks.
Ka omal käel tegutseval linnuvaatlejal palutakse kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht kirja panna ning saata tulemused hiljemalt 7. aprilliks ornitoloogiaühingusse e-posti (riho.kinks@eoy.ee) või kirja teel (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu).
Pühapäeval korraldab ornitoloogiaühing ka linnade linnuvaatluse, mis käib kindlate reeglite järgi.
Linnade linnuvaatlusel koostatakse pingeread ja selgitatakse välja ka varakevadise Eesti kõige liigirikkam linn. Tavaliselt on liigirohkuse poolest esikolmikusse mahtunud vaid rannikulinnad, eelmisel aastal tuli ootamatult pikim liiginimekiri hoopis Tartust, kus osalejad said kirja 57 linnuliiki.
Vähemalt poolsada linnuliiki vaadeldi mullu veel Tallinnas (54), Haapsalus (53) ja Kärdlas (50). Kokku nähti-kuuldi eelmisel aastal linnade linnuvaatlusel 91 erinevat sulelist.
Linnuretked 30. märtsil
• Ihastes, kogunemine kl 9 Ihaste bussipeatuses. Juhendab Margus Ots.
• Toomemäel, kogunemine kl 9.30 Kristjan Jaak Petersoni kuju juures. Juhendab Liis Keerberg.
• Raadil, kogunemine kl 10 Raadi kalmistu peaväravas. Juhendab Andres Kalamees.
• Ülenurmel, kogunemine kl 10 Haaslava teel Porijõe sillal. See on pikem retk, kaasa võtta võileib ja jalga kummikud. Juhendab Arne Laansalu.
• Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee saab teavet mujal korraldatavate linnuretkede ja linnade linnuvaatluse reeglite kohta. Sealsamas on välja pandud ka lihavõtte linnuvaatluse ankeet.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing