Uuring viitab luude kehvale olukorrale

Kolm tilka verd ehk 16 milliliitrit kolme väiksesse ampulli jaotatuna andsid kõik uuringus osalejad, et saada teada, mida räägib veri nende eluviiside kohta. Nende hulgas oli ka Sigrit Ülper, kes on ühtlasi üks uuringu tegijaid.

FOTO: Kristjan Teedema

Fakt, et klaas piima teeb luudele head, ei üllata vist kedagi. Küll aga võib üllatada asjaolu, et see, kas jooksime lapsepõlves värskes õhus ringi või istusime päevad otsa teleka ees, mõjutab meie luustikku sama palju.

Ülle ja Anna-Liisa Parm on ema ja tütar, kes mõlemad uurivad inimese tervist. Ülle Parm on Tartu Ülikoolis mikrobioloogiainstituudi teadur ning Tartu tervishoiukõrgkoolis lektor. Anna-Liisa Parm juhib samas kõrgkoolis füsioteraapia õppetooli.

Tavaliselt arvatakse, et tervisekäitumisega seotud harjumused saavad alguse lapsepõlvest. Ülle Parm selgitas aga, et üllatuslikult määrab rohkem hoopis, mis parasjagu moes.

«Näiteks need, kes ei olnud kunagi trennis käinud ja kes lapsena vihkasid kehalise kasvatuse tundi, käisid hea meelega aeroobikas, kui parasjagu oli popp aeroobikas käia. Kui oli popp kohvi juua, siis joodi kohvi,» selgitas Ülle Parm.

Mõeldes praegu moes olevatele tervisetrendidele, meenuvad taimetoitlus, täistaimetoitlus, kohvi- ja teegurmaanlus, trennihullus. Ülle ja Anna-Liisa Parmul ongi praegu käsil uuring, milles vaadatakse, kuidas eluviisid mõjutavad meie verepilti ja luutihedust.

Ehkki üldiselt arvatakse, et näiteks taimetoitlus võib jätta inimese keha ilma olulistest mikroelementidest, pole teaduslikke uuringuid, mis seda vettpidavalt kinnitaksid. Seda lünka püüavadki Ülle ja Anna-Liisa Parm koostöös Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkooli uurijatega täita.

Taimetoitlased ja kohv

«Me tahame teada seda, kuidas ikkagi taimetoitlus mõjutab organismi,» sedastas Anna-Liisa Parm. Seni maailmas avaldatud uuringute andmetest osa näitab, et taimetoitlastel on luunäitajad kõrgemas eas isegi paremad kui segatoitu söövatel inimestel.

Leidub ka artikleid, mille kohaselt taime- või segatoitlus ei mõjuta luude tervist. Kolmandad uuringud viitavad siiski, et taimetoitlastel võib jääda puudu D-vitamiinist ning nad peaksid oma luude tugevdamiseks võtma juurde toidulisandeid.

Käimasolevas uuringus on eraldi tähelepanu all see, kuidas mõjutavad toitumiseelistused ja kohvijoomine luutihedust. Sellele osale tervest uuringust keskendub tervishoiukõrgkooli tudeng Sigrit Ülper. Muu hulgas vaatab ta, kas sega- ja taimetoitlastest kohvisõpradel on märgata erinevusi luutiheduses.  

Neid, kes joovad päevas enam kui viis tassi kohvi, peetakse intensiivseteks tarbijateks. Teada on, et kohv viib kehast välja kaltsiumi, luude peamist ehitusmaterjali. Seega võiks oletada, et kohvisõpradest taimetoitlastel, kel võib niigi olla puudu kaltsiumist ja D-vitamiinist, on luud ka kohvi tõttu nõrgemad. Seda tüüpi väidetele loodetaksegi uuringust vastust saada.

Kehvas seisus noored

Uuringu raames on praeguseks juba üle poolesaja inimese käinud luutihedust mõõtmas. Nende hulgas on nii sega- kui ka taimetoitlasi, intensiivseid kohvijoojaid ja kohvisõpru, aga ka neid, kes kohvi ei joo. «Võib öelda, et selle kontingendi luutihedus on päris nukker,» märkis Anna-Liisa Parm.

Enamik seni uurituist on 25–35-aastased ning suurel osal neist on osteopeenia­kahtlus. Osteopee­nia ehk luuvähesuse staadium eelneb luude hõrenemise haigusele ehk osteoporoosile. Nimetatud vanuses inimestel peaksid aga luud olema elu parimas vormis.

See viitab ka tõsiasjale, et osteoporoos on istuva eluviisi ja muude terviseharjumuste moodide tõttu kujunemas üha nooremate haiguseks. Varem arvati, et osteoporoos on vanemaid inimesi, eeskätt naisi puudutav haigus.

Luutiheduse vähenemise varjupool

Mida tihedamad ja kvaliteetsemad on luud, seda väiksem tõenäosus on neid murda. Just kui nii lihtne see ongi. Luutihedusele ja -kvaliteedile pannakse algus juba lapsepõlves eeskätt treeningu ja toitumisega.

Luustiku kvaliteet peaks paranema kuni 30. eluaastani, pärast seda hakkab meie luustik tugevust kaotama. Ehkki ka siis on võimalik oma luid hoida hea tervise juures piisava liikumise, tervislike eluviiside ning igapäevase annuse kaltsiumi ja D-vitamiiniga.

Luutiheduse vähenemisest tingitud haigus osteoporoos ei tekita inimesel tuntavaid vaevusi enne, kui trauma tõttu murdub mõni luu.

Rahvusvahelise Osteoporoosi Seltsi andmetel murrab Euroopas keskmiselt iga 30 sekundi järel keegi osteoporoosi tõttu luu. (TPM)

Taimetoitlastest

• Taimetoitlus jaguneb rangeks ehk tarbitakse ainult taimset toortoitu (veganism) ja vähem rangeks, mille järgi võib süüa ka piima ja piimatooteid (laktovegetaarlus), lisaks piimatoodetele ka mune (lakto-ovovegetaarlus).

• Sageli kiidavad taimetoitlased oma enesetunnet, sest sellise toitumisega väheneb kehakaal.

• Üks taimetoitluse valimise põhjusi on armastus loomade vastu. 

Tagasi üles