Saalis hõljub kirjaniku vaim

«Rääkiva Inimese» peategelane Federic (Martin Tikk) on toonud oma voodisse Tüdruku (Elli Maria Mäesalu). Foto: Margus Ansu

Tartu Üliõpilasteater saab hakkama teatripäeva lähedastesse õhtutesse sobiva vägitükiga: vaatajate ette tuleb kolm uut lavastust. Üks neist järgib lehekülg lehekülje haaval Jüri Ehlvesti novelli «Rääkiv Inimene».

«Rääkiv Inimene» on lugu paranoilisest noormehest Fede­ricust, kes ammuse õnnetuse või trauma tõttu on midagi väga olulist oma minevikust unustanud. Ta püüdleb tagasi eneseteadvustamise poole, soovides leida oma hirmude põhjust.

«Rääkiv Inimene»

Lavastuse tutvustuses on kirjas, et argimurede sunnil ja lootuses parandada oma elu sõlmib Federic ühe lepingu. See aga peidab ja peegeldab eneses teatavat deemonlikkust. Tekkinud olukorra tegelik traagika annab endast tunda unenägudes ja ulmades.

Jüri Ehlvesti (15. märts 1967 Tallinn – 11. oktoober 2006 New York) rahutu vaimu on välja kutsunud ning tema novelli Genialistide klubis mängimiseks dramatiseerinud ja lavastanud Tartu Üliõpilasteatri raudvara Enor Niinemägi.

Kujunduse autorid on An-Liis Amur ja Marko Odar Viljandi kultuuriakadeemiast. Peaosas Martin Tikk või Ro­mero Tamre.

«Rääkiva Inimesega» samal õhtul esietendub Genklubi naabermajas Tartu Uues Teatris teine lavastus, mille toob vaatajate ette Tartu Üliõpilasteater. Nimelt lavastab Kalev Kudu taas ühe Pavel Prjažko draama.

Skisoanalüüs lauludega

Seekord on lavastuseks nn skisoanalüüs lauludega, mis kannab pealkirja «Elad muudkui ja ei pane tähelegi, kuidas teise ilma satud».

Lavastuse tutvustuses on kirjas, et aegruumis on nihe, katkestus ning mingi seletamatu ärevus on haaranud N. linna elanikke. Nad on justkui mingisse vaakumisse sattunud ja nii nad mitte ei ela, vaid üritavad ära elada sel moel, et püüavad tühimikku millegagi täita.

Samas üritavad nad pingsalt aru saada, miks elu neis ja nende ümber muutub üha skisoidsemaks ning mis või kes on haaranud linnas võimu. Miski pole enam endine, miski pole enam nii, nagu näib.

Linna üks elanikke Niina kogub aluspükse. Isegi tulnukad on sunnitud sekkuma. Kas Niina viimane meeleheitlik katse päästa maailma õnnestub?

Prjažko näidendi on vene keelest tõlkinud Aare Pilv, kujunduse autor on Kiwa, helilooja Ahti Bachblum ja liikumise on seadnud Ave Loit. Peaosas on näitlejatudeng Katrin Kalma Viljandi kultuuriakadeemiast.

Nädalalõpp kui festival

Kaks esietendust kõrvuti majades andsid alust korraldada Genialistide klubis festivalilaadne nädalalõpp.

Neljapäeva õhtul tuleb alumises saalis esietendusena esitamisele Friedrich von Schilleri «Salakavalus ja armastus». Üliõpilasteatri näitleja ja pressiesindaja Sven Pauluse sõnul on see performance´i laadis etendus, milles osaleb trupi uusi ja vanu liikmeid.

Reedel kell 16 on kavas Üliõpilasteatri tutvustusring ning arutelu väiketeatrite olemusest, eripärast ja võimalustest. Laupäeval kell 18 tutvustatakse Genklubi kohvikus Jüri Ehl­vestit ja tema loomingut, saalis algab kell 19 «Rääkiva Inimese» etendus.

Esietendusfestivali aegu saab Genklubis vaadata video vahendusel Tartu Üliõpilasteatri varasemaid lavastusi. Välja on pandud plakatite näitus.

Homme, reede ja laupäeva hilisõhtusi ja öiseid tunde sisustab muusika.

Nii näiteks algab laupäeva esimestel minutitel klubi esimesel korrusel «Bangarang», mille DJ-puldi taga on Day­sleeper ja Smaddy, aga ka Kiwa Noid. Viimane laseb kõlaritesse nn skisoana­lüütilisi kõlamaastikke.

Laupäevane pidu käib Genklubi esimesel ja teisel korrusel peaaegu hommikuni. Teiste hulgas võib näha DJ-puldis Kalev Kudu ja Enor Niinemäge.

Kolm esietendust

• Pavel Prjažko «Elad muudkui ja ei pane tähelegi, kuidas teise ilma satud», mille lavastaja on Kalev Kudu, esietendub 28. ja 29. märtsil kell 18 Tartu Uues Teatris (Lai 37).

• Jüri Ehlvesti «Rääkiv Inimene», mille lavastaja on Enor Niinemägi, esietendub 28. ja 29. märtsil kell 20 Genialistide klubis (Lai 37 taga).

• 28. märtsi õhtul (algusaeg selgub kohapeal) toob Säästuteater, mille moodustavad Tartu Üliõpilasteatri praegused ja endised näitlejad, vaatajate ette performance´ina Friedrich von Schilleri «Salakavaluse ja armastuse».