Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Tartu neiud tulid koju medalitega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaanika Unt (vasakul) õpib Treffneri gümnaasiumi kümnendas klassis, Eva-Maria Tõnson plaanib samuti sügisel samasse kooli suunduda ning käis eile seal vestlusel.
Jaanika Unt (vasakul) õpib Treffneri gümnaasiumi kümnendas klassis, Eva-Maria Tõnson plaanib samuti sügisel samasse kooli suunduda ning käis eile seal vestlusel. Foto: Kristjan Teedema

Eesti noored said Euroopa loodusteaduste olümpiaadilt oma seni parima tulemuse: mõlemad osalenud võistkonnad jõudsid esikümnesse. Seda väga head tulemust aitasid saavutada ka kaks Tartu neiut.

Veeriku kooli üheksanda klassi tüdruk Eva-Maria Tõnson tuli Luksemburgist tagasi kuldmedaliga, Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Jaanika Unt hõbedaga.

Loodusteaduste olümpiaad on võistkondlik. Kolmeliikmelised rühmad pidid kahe päeva jooksul tegema keemia, füüsika ja bioloogiaga seotud eksperimente. Tüdrukute sõnul jagati mõned ülesanded laiali vastavalt sellele, kes milleski kõige parem on, teised ülesanded aga lahendati koos.

Tihe programm

Kaks võistkonda olid oma teadmistes ja oskustes päris võrdsed, lõpptulemusena jäi neid lahutama pisut rohkem kui 14 punkti ning saadi viies ja kuues koht.

Kahjuks läks just sealt viienda ja kuuenda koha punktisummade vahelt ka kuldmedali piir ja teine võistkond pidi leppima hõbedaga.

Neiud rääkisid, et nii heast tulemusest lõputseremoonial kuulda oli neile suur üllatus. «Me arvasime, et meil läks kehvasti,» ütles Unt.

Et mõlemad võistkonnad mahtusid esikümnesse, on see Eestile läbi aegade kõige edukam loodusainete olümpiaad.

Võistlus võttis nädalast aga vaid kaks päeva, ülejäänud aja käidi ekskursioonidel ning veedeti aega nii lõbusalt kui ka kasulikult.

Tõnson rääkis, et programm oli väga tihe. Kui õpilastel olid võistlused, käisid juhendajad lulli löömas ning kui õpilastel oli lõbutsemisaeg, higistasid juhendajad tõlkida ja parandada.

Undi sõnul saadi ka teiste võistkondade liikmetega tuttavaks, sest iga kord, kui vabal ajal oli mingi mäng või võistlus, pandi eri riikide noored ühte võistkonda kokku.

Üks võistkonnaga kaasas käinud juhendajatest, Tartu Ülikooli kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Karin Hellat rääkis, et kuna see olümpiaad on väga mitmekülgne, siis arvestati võistkondadesse noori valides mitme olümpiaadi tulemustega.

Näiteks nii Tõnson kui ka Unt on aastaid käinud enam-vähem kõigil olümpiaadidel. Oma huvialad on aga siiski välja kujunenud: Unt eelistab bioloogiat, Tõnson füüsikat.

Neiud ütlesid, et kuigi ülikooliõpinguteni on veel aega, on nad siiski üsna kindlad, et ka tulevikus jäävad nad pigem truuks loodusainetele ega taha minna humanitaaralale.

44 võistkonda

Nagu eestlased, hõivasid kõrvuti kohad ka kaksikvõidu saanud sakslaste võistkonnad. Hellati sõnul oli see aga üsna erandlik ja teiste riikide rühmad nii ühesuguseid tulemusi ei saanud. Sakslastel olid tulemused silmatorkavalt samal tasemel – esimese ja teise koha vahe oli 0,4 punkti.

Võistlusel osales 22 riiki, igaüks kahe võistkonnaga. Eesti võistkondadel olid juhendajatena kaasas veel Marit Puusepp ja Mark Gimbutas Tartu Ülikoolist.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad

• Luksemburgis 17.–24. märtsil.

• Selle aasta teema oli räni ja taastuvad energiaallikad.

• Kuldmedali saanud võistkonda kuulusid Eva-Maria Tõnson Tartu Veeriku koolist, Magnus Kaldjärv Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Tiit Hendrik Piibeleht Gustav Adolfi gümnaasiumist.

• Hõbemedalid said Jaanika Unt Hugo Treffneri gümnaasiumist, Oliver Nisumaa Tallinna reaalkoolist ja Rasmus Kisel Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Tagasi üles