Ligitõmbavaid nurgapoode meenutavad kinnilöödud uksekohad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tähe ja Õnne tänava nurgal asub uhkem maja, millel on nurgatorn. Kunagi oli selle torni all uks, mis viis vürtspoodi.

FOTO: Kristjan Teedema

Supilinnas, Karlovas, Ülejõel ja mujalgi Tartus torkavad tänavanurkadel silma lõigatud nurgaga majad. Kas see oli moevool või ärinipp?

Lõigatud nurk on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul levinud arhitektuurivõte, selgitas muinsuskaitseameti res­tau­ree­rimis- ja arendusosakonna nõunik Mart Siilivask (pildil). Uhkematel majadel oli ka nurgatorn või erker ehk hoone seinast eenduv katusega osa teisel või kõrgemal korrusel. Esinduslikumaid näiteid sellistest majadest on 1895. aastal Rüütli ja Munga tänava nurgal (Rüütli 15 / Munga 5,7) valminud Frischmuthi pagariäri.

«Lõigatud nurgaga majad olid enamasti poeruumidega elamud,» rääkis Mart Siilivask. Poeruumid paiknesidki sageli just atraktiivse asukohaga nurgamajades, aga ka tänavaäärsete hoonete keldrikorrusel või tänavatasapinnal.

Ajaloolase Hans Kruusi andmetel oli 1885. aastal Tartus 537 kaubanduslikku ettevõtet, neist 232 vürtspoodi, mis nime järgi olid enamasti piimapoed. 1897. aastal oli Tartus üle tuhande poodniku, kuid äride hulk suurenes 20. sajandi esimesel kümnendil veel märgatavalt.

Lõigatud nurgaga maju on näiteks Karlovas väga palju, kas tol ajal ei tundnud vürtspoodnikud siis sõna konkurents?

«Tolle aja tartlane ilmselt ei kujutanud ette, et peab poe või kohviku leidmiseks mitu kvartalit maha vantsima,» kostis Mart Siilivask. «Muide, näiteks Itaalia ja Hispaania linnakestes on väikeäride traditsioon ju alles ja inimesed eelistavad neid suurtele poodidele. Harjumise asi!»

Eestis surid väikepoed välja 1990. aastatel. «See traditsioon kadus suurte poekettide tulekuga,» märkis Mart Siilivask. Ta lisas, et 1970. aastatel oli tema kodu lähedal Tähtveres kaks vastamisi toidupoodi Taara puiestee nurgal, üks Näituse tänava nurgal, Kastani 17 keldris oli piimapood ja ka Veski 26 tegutses väikepood. Nüüd pole neist enam ühtegi alles.

«Oleme millegipärast ebamugavustega juba leppinud ja meil pole ilmselt ka piisavalt ettevõtlikke inimesi, kes riskiksid poekettidega konkureerida,» ütles Mart Siilivask. «Nii ongi alles jäänud üksikud väikepoed, nagu näiteks Tähe ja Kuu tänava nurgal ning Herne ja Toome pood. Käige vahel ka sealt midagi ostmas, siis on lootust, et neid viimaseidki kinni ei panda.»

Tagasi üles