Tartu Peetri kirikus avatakse kolmapäeval mälestustahvel Eesti vabaduse eest võidelnud ohvitserile Paul Maitlale, kes saanuks 27. märtsil saja-aastaseks. Ta oli Peetri koguduse liige ja üks neljast eesti võitlejast, kes sai Teise maailmasõja lahingutes Raudristi Rüütliristi.
Kangelaslikku võitlejat meenutab mälestustahvel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestustahvli avamise ja pühitsemise talitus algab 27. märtsil kell 18. Koguduse õpetaja Ants Toominga teatel osaleb ka kangelasliku võitleja tütar Tallinnast.
Jaanuari lõpul 1945 sai Maitla Eesti relvagrenaderide diviisi 45. rügemendi ülemaks. Poolas jäi diviis piiramisrõngasse, millest neljal viiendikul võitlejatest õnnestus välja murda. Pääsemisel oli teeneid ka Maitlal, kes ülendati 20. aprillil 1945 majoriks.
Mart Laari raamatu «Eesti Leegion sõnas ja pildis» andmeil paiknes 8. mail Eesti diviis Prahast kirdes ja üritas sealt läände läbi murda.
Kokkuleppel Tšehhi partisanidega loovutasid eestlased neile oma relvad, kuid vaba läbipääsu asemel nad vangistati. Tšehhid mõrvasid umbes 1000 leegionäri. Paul Maitla arreteeriti 9. mail 1945 ja hukati koos nelja sõduriga rahu esimesel päeval.
Mälestustahvli annetaja on Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas. Mälestustahvli paigaldamise heaks saab annetusi teha koguduse arvelduskontole.
«27. märts on väga sümboolse tähendusega Eesti iseseisvusele,» lisas õpetaja Tooming. «Sel kuupäeval on Eesti Vabariik olnud suveräänne kauem, kui ta oli seda esimesel iseseisvusajal 1918–1940. Päevale on antud nimeks priiuse põlistamise päev.»
Paul Maitla mälestustahvli leiab kirikusse siseneja vasakut kätt viimase pingirea taga seinal. Paremat kätt on paigaldatud tahvel langenud metsavendade ja nende toetajate mälestuseks.