Konnapäästjad otsivad taas vabatahtlikke

Konnade päästmine Tänassilmas.

FOTO: Martin Liira

Ehkki maad katab alles lumi ning veekogud on jääkaane all, teevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) spetsialistid ettevalmistusi uuteks konnatalguteks.

Taas on plaanis viies Eestimaa paigas, kus konnade ränne kevadeti massiline, korjata pikakoivalised maanteeservast kokku ning aidata nad teisele poole teed. Eesti kõige suuremaks rändepaigaks loetakse tervet Võrtsjärve põhjakallast. Talguid on plaanis korraldada Tartu-Viljandi maanteel Leie-Oiu-Tänassilma lõigus.

ELFi Konnad teel vabatahtlike koordinaator Paul Hunt ütles, et kahepaiksete täpset rändeaega pole võimalik ette ennustada. «Mullu jäi aktiivsem ränne aprilli lõppu,» sõnas ta, lisades, et suuremaks konnade liikumiseks tahetakse valmis olla siiski juba aprilli teisel nädalal.

Kokku päästeti mullu hinnanguliselt 10 851 kahepaikse elu. Leie ja Oiu kandis korjati rände kõige aktiivsemal perioodil ühe õhtuga kokku tuhatkond konna. Rände käivitab mõni soe kevadõhtu ning kõige massilisemalt liiguvad kahepaiksed õhtuhämarusest kuni südaööni.

Lisaks Viljandi-Tartu maanteele on talgud plaanis Tallinna-Narva maanteel Jägala teesõlmes, Piibe maanteel Jägala sõlmest Aegviidu poole ning Nelijärvel, samuti Kiisa alevikus.

Pingsalt jälgitakse ka Aardla poldriala Tartu külje all. Mullu selles paigas massilist rännet aga ei esinenud.

Kui praegu on end talgutele kirja pannud umbes 20 inimest, siis mullu ulatus konnapäästjate arv 250ni. Tänavu soovivad korraldajad leida vähemalt sama palju aitajaid. «Iga abikäsi on teretulnud.»

Hundi sõnul püüavad talgute korraldajad tulla huvilistele vastu ning panna transpordi liikuma selliselt, et inimesed jõuaksid tee servadest õigeks ajaks tööle või kooli tagasi. Kokkuleppel on võimalus saada ka transpordikompensatsiooni neil, kes tahavad liikuda oma autoga. Töövahendid annavad samuti korraldajad.

Kõik tartlasi ja lõunaeestlasi, kes soovivad talgutega liituda, oodatakse kolmapäeval kell 18 Tartu Ülikooli raamatukogu auditooriumisse 243. Kahepaiksete uurija Piret Pappel peab esmalt  loengu Eesti kahepaiksete eluviisidest. Lisaks tuleb juttu selle kevade konnatalgutest ja võimalustest selles kaasa lüüa.

Tagasi üles