Kogenud vargajõuk ootab taas kohut

Vargustes süüdistatavad surusid neile huvi pakkunud korterite ukse vahele väikseid paberlipikuid. Kui need püsisid hulk aega paigal, oli selge, et korteriomanikud on pikka aega kodust ära ning oht sissemurdmisel vahele jääda väiksem.

FOTO: Politsei

Varem Tallinnas ja Ida-Virumaal vargil käinud neli meest tegid oma hämaraid tegusid viis aastat tagasi ka Emajõelinnas. Politseil kulus hulk aega ja vaeva, et kogenud vargabandele jälile jõuda.

Eile pidanuks Tartu maakohtus algama istung meeste üle, keda prokuratuur süüdistab vähemalt kuueteistkümnes korterivarguses. Kohtu teatel lükkus istung korralduslikel põhjustel ootamatult siiski juunikuusse.

Kohtueelset uurimist juhtinud ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul süüdistatakse nelja meest vanuses 36–41 aastat selles, et nad tungisid korteritesse ning varastasid väärtesemeid. Uurimisandmeil pandi vargused toime ajavahemikus 2008. aasta märtsist 2012. aasta 4. märtsini. Süüdistatavad on Vadim Tšerepanin, Igor Rüntju, Aleksander Blinov ja Sergei Bondar.

Iseloomulik käekiri

Varastati peamiselt Tartus asuvate elumajade korteritest, teiste seas Ropka, Anne, Mõisavahe, Aardla, Uue ja Jaama tänava ning Ranna ja Kalda tee majadest. Lisaks süüdistatakse neljast mehest kahte veel kahes korterivarguses, mis pandi eelmisel aastal toime Tallinnas.

Süüdistatavad sisenesid korteritesse, lõhkudes esmalt ukseluku. Vargusele eelnes aga pikem jälgimine. Nimelt ei hakanud pätid lõhkuma sugugi suvalisi uksi. Nad panid uste vahele jälgimiseks paberlipikud ning käisid kontrollimas, kas märgiste asukoht on muutunud.

Sisse murti üksnes neisse korteritesse, mille uksi polnud omanikud hulk aega avanud. Teo toimepanemise ajaks teipisid nad kinni ka naaberkorterite uksesilmad, et ei nähtaks, kes koridoris askeldab.

Lõuna prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse juhi Viktor Võsokovi sõnul hakkaski korterivarguste juures silma just nende ebatavaline käekiri. Paberist märgiseid paigaldasid vargad ustele siinkandis viimati 1990. aastate keskel.

Tatjana Tamme sõnul oli tee kahtlustatavate tabamiseni pikk ja raske. Uurijate tehtud analüüsi põhjal selgitati välja kahtlustatavate isikute ring. Suureks abiks olid seejuures kriminalistide kuriteopaikadelt kogutud tõendid.

Korteritest varastati peamiselt ehteid, sularaha, riideid, jalatseid ja olmetehnikat, kirjeldas Tartu kriminaaltalituse juht Ervin Teesalu. Tema sõnul pidid varastele jälile jõudmiseks ning nende tegude tuvastamiseks pingutama mitme prefektuuri kriminaaltalitused.

Võsokov usub, et vargusi võib selle seltskonna hingel olla veelgi, kuid kõnealusel juhul õnnestus tõestada 16 juhtumit.

Läbi igasuguse ukse

Süüdistuse saanud mehed on varem kriminaalkorras karistatud. Kohtuotsuseid vaadates selgub, et nad on tegelenud sissemurdmiste ning varastatud kraami hoidmise ja turustamisega nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Kohus on mitut neist karistanud varem vabadusekaotusega, ühte meest korduvalt.

Tegemist on oskuslike varastega, kel on palju kogemusi, kuidas korteritesse sisse pääseda, ning teadmisi, kuhu peidavad inimesed oma väärtuslikke asju. Selliseid mehi võib peatada ehk ainult kvaliteetne korraliku lukuga uks, leidis Teesalu. Politseinik andis mõista, et kui teha vargale kuriteo toimepanemine liiga vaevanõudvaks, siis suure tõenäosusega ei vali ta sihtmärgiks sellist elamist.

Võsokov lisas aga omalt poolt, et kui korteris olev vara on kurjategijatele piisavalt atraktiivne, ei tagane nad isegi turvaukse ees, vaid hangivad tehnika, millega sellest läbi minna. «Selliseid mehi ei peatagi kuidagi,» leidis ta.

Kohtus süüdi mõistmise korral saab mehi nende kuritegude eest karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni viieks aastaks. Selles kriminaalasjas on kannatanud esitanud tsiviilhagi kokku summas üle 13 000 euro.

Tagasi üles