/nginx/o/2013/03/14/1637182t1hba4c.jpg)
Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku, mille eesmärk on muuta ajutiselt Euroopa Liitu elama asuvate üliõpilaste ja teadlaste sisenemine ELi ja rohkem kui kolmekuuline siinviibimine lihtsamaks ja ligitõmbavamaks.
EL tahab muutuda välisüliõpilaste ja –teadlaste jaoks ligitõmbavamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue õigusaktiga kehtestatakse liikmesriikide ametiasutustele selgemad taotluste menetlemise tähtajad, pakutakse tudengitele ja teadlastele rohkem võimalusi tööturule pääsemiseks ELis viibimise ajal ning lihtsustatakse ELi-sisest liikumist.
«ELi õppima või teadustööle tulek on praegu palju keerulisem, kui see olema peaks. Selleks et muuta EL talentidele avatuks, peame need takistused kõrvaldama. Teadmiste ja ideede liikumisest saavad kasu nii EL kui ka meie majandus,» ütles ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström.
Igal aastal kasutab rohkem kui 200 000 välismaist tudengit ja teadlast võimalust asuda ajutiselt elama Euroopasse. Eestis õppis 2011. aastal kokku 1573 välistudengit, kes moodustasid Eesti üliõpilaskonnast 2,3 protsenti. Välisüliõpilastest olid 63 protsenti pärit EList ja 37 protsenti kolmandatest riikidest. Kuigi Eesti riikliku strateegia eesmärgiks on eelkõige parimate tudengite (peamiselt magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste) meelitamine siinsetesse kõrgkoolidesse, et nad panustaksid oma oskusteabega meie majandusse ja aitaksid leevendada oskustööjõu puudust, on tingimused õpingute järgselt Eestisse jäämiseks tegelikult suhteliselt ebasoodsad. Sarnane situatsioon valitseb ka paljudes teistes liikmesriikides.
Olukorra parandamiseks ELi tasandil muudetakse kaht praegu kehtivat üliõpilasi ja teadlasi käsitlevat direktiivi ning asendatakse need ühe uue direktiiviga. Liikmesriikide ametiasutustele kehtestatakse 60-päevane tähtaeg, mille jooksul nad peavad tegema otsuse viisa või elamisloa kohta. Lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad suurendavad teadlaste, tudengite ja tasustatud praktikantide võimalusi ELis liikumiseks, mis on eriti oluline ühisprogrammides osalevate tudengite ja teadlaste jaoks. Lisaks sellele antakse teatavad liikumisõigused ka teadlaste pereliikmetele.
Üliõpilased saavad õiguse õpingute ajal töötada vähemalt 20 tundi nädalas, et tagada endale piisav sissetulek, mis ühtlasi aitab kaasa majanduse arengule. Teadlased ja üliõpilased saavad pärast õpingute/teadustöö lõppemist teatavatel tingimustel õiguse jääda 12 kuuks ELi, et leida töö või avada oma ettevõte. Sellega ei kaasne automaatset õigust töötada, kuna tööloa andmine jääb iga liikmesriigi enda vastutusalasse.
Parandatakse ka kolmandatest riikidest pärit õppurite üldist kaitset. Sellesse rühma kuuluvad näiteks au pair'id, kooliõpilased ja tasustatud praktikandid, keda praegu kehtivad ELi õigusaktid ei hõlma.