Maaülikool uurib putukamürkide hävitavat mõju meemesilastele

Mesilased. Foto: SCANPIX

Suvised kollendavad rapsiväljad on meemesilaste maiuspala, kuid võivad olla ka üks peamisi põhjusi, miks mesilased massiliselt kaovad ja surevad.

Viimasel kümnel aastal on täheldatud mesilaste hulga järsku vähenemist üle maailma. Põhjusi, miks mesilased lihtsalt kaovad, võib olla mitmeid, kuid üheks võimalikuks kurja juureks peavad teadlased põllumajanduses kasutusel olevaid putukamürke ehk insektitsiide.

Eesti põldudel kasutatakse ligi 200 erinevat putukamürki. Igaüks neist jätab oma pisikese jäägi ka inimeste toidulauale. Oluliselt suurem mõju on neil aga näiteks meemesilastele.  

Võtame näiteks ühe rühma putukamürke – neonikotinoidid, mis on väga tugevad närvimürgid. Neonikotinoide on põllumajanduses putukamürkide koostises kasutatud viimasel 20 aastal. Sama aja jooksul on täheldatud, mesilaste arvu tugevat vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa.

Uus DDT

On tõestatud, et just neonikotinoidide hulka kuuluv mürk nimega imidaklopriid häirib mesilaste orienteerumisvõimet ja võimet koju tulla. See võib olla üks kaasaaitavatest põhjustest, miks mesilaspered kokku kukuvad http://et.wikipedia.org/wiki/Pere_kokkukukkumise_s%C3%BCndroom ehk äkiliselt tarudest ära kaovad.

Neonikotinoide on võrreldud DDT-ga ehk kahjuritõrje vahendiga, mis põhjustas 20. sajandi keskpaigas ulatusliku ökokatastroofi , putukate ja lindude huku ning tekitas inimestel vähki. DDT on praeguseks putukamürgina nn arenenud maailmas peaaegu kõikjal keelatud.

Eelmisel nädalal oli Euroopa Komisjonis hääletusel eelnõu, mis oleks keelanud neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise kaheks aastaks. Mitmed liikmesriigid aga ei toetanud seda, kuna leiti, et Euroopa Toiduohutusameti soovitus ei olnud teaduslikult piisavalt põhjendatud. Eesti jäi koos mitme teise riigiga hääletusel erapooletuks ning tehti ettepanek otsida veel teaduslikku tuge, miks neonikotinoide keelata.

See on ka üks põhjus, miks Eesti põllumajandusministeerium otustas 90 000 euroga toetada Maaülikooli teadlaste uuringut, kus vaadatakse kui palju putukamürke satub Eestis meesse ja suira ehk õietolmust valmistatud mesilaste söödavarusse. Uuringut juhib maaülikooli teadur Reet Karise, kes selgitas, kuidas mõjutavad pestitsiidid mesilasi ja nende suremus omakorda inimeste toidulauda.

Pestitsiidid võivad mõjutada mesilaste närvisüsteemi ning muuta nende käitumisharjumusi. Sellest, kus on head korjekohad, teavitavad mesilased tarukaaslasi tantsuga. On täheldatud, et osa putukamürke mõjutavad mesilasi nii, et nad ei oska seda teavet tantsu teel edasi anda.  

Mis juhtub kui mesilasi pole? «Loomtolmlemisest sõltub otseselt 35 protsenti maailmas kasvatatavast toidust  ning 75 protsenti maailma tähtsatest toidutaimedest saab tolmeldamisest olulist kasu,» selgitas Karise.

Palju vähem süüa

Selleks, et taim saaks kasvatada seemneid ja vilju on vaja tolmlemist. Putukate, näiteks mesilaste abiga tolmlevad ligi 90 protsenti õistaimedest. Umbes kolmandiku toidulauast saab inimene tänu tolmeldajatele, kellest kõige tõhusamad on meemesilased ja kimalased.

«Kui kaotaksime oma toidulaualt kõik putuktolmlevate taimede viljad, muutuks meie toidulaud väga ühekülgseks,» rääkis Karise. See tähendab, et poleks enam õunu, pirne, ploome ja mitmeid marju. Osa taimi suudab tolmelda ka putukate abita, näiteks maasikad, kuid nad annaksid siis oluliselt vähem saaki ja marjad oleksid palju väiksemad.

Seega tähendaks mesilaste kadumine, et kogu maailma toiduvarud vähenevad vähemalt kolmandiku võrra. Vähem saaki saaks ka rapsipõldudelt – mesilaste abiga tolmeldatud taimed annavad veerandi võrra rohkem saaki, seemned on suuremad ja saak valmib üheaegsemalt. Rapsi taimekaitsetöid peetakse aga üheks suuremaks mesilaste mürgitajaks.

Möödunud aasta juunis kaitses maaülikooli juures doktoritöö Eneli Viik, kes uuris, kuidas mõjutavad suvirapsil kasutatavad pestitsiidid meemesilaste, kimalaste ja erakmesilaste arvukust. Tööst tuli muuhulgas välja üks hirmutav fakt.

Nimelt ka Eestis laialt kasutusel oleval mürgil Fastac 50 EC on väidetavalt mesilasi eemale peletav mõju. Katse käigus tuli aga välja, et eemalepeletavat mõju polnud. Kuid kuna pritsitud taimedel polnud teisi kahjureid, mistõttu need olid suuremad ja mesilastele atraktiivsemad, meelitasid need mesilasi hoopis enam kui pritsimata põld.

Nii Reet Karise kui doktoritöö autor Eneli Viik on seisukohal, et putukamürke ei tohiks kasutada rutiinselt ja profülaktika mõttes vaid eelenvalt tuleks ikka selgusele jõuda, kas pestitsiide on ikka väga vaja põllule panna. Samuti tuleks juba eelnevalt paremini läbi mõelda ja kasutusele võtta kõik ennetava taimekaitse meetodid.

Karise juhitava uuringu tulemused annavad loodetavasti 2014. aasta lõpuks vastuse küsimusele, kui palju pestitsiidijääke satubEestis meesse ja mesilaste korjatud õietolmu. «Kuna meie loodusmaastik on väga mitmekesine, siis ma väga loodan meest ehk me ei leiagi pestitsiidijääke,» märkis Karise.


Mesilastest Euroopas
*Eestis on loendatud 14 884 mesilasperet.
*Euroopa Liidus on registreeritud ligi 14 miljonit mesilasperet.
*Hispaanias on 2,5 miljonit peret, Iirimaal aga vaid 24 000.
*Euroopas on umbes 618 269 mesinikku, kellest 71protsenti on hobimesinikud.