Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Sporditest manitseb ettevaatlikkusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rein Kuik
Rein Kuik Foto: TPM

Spordimeditsiinilise enesekontrolli testi saab arvuti tagant tõusmata teha mõne minutiga. Küsimused ei nõua juurdlemist, enamasti piisab jah- või ei-vastusest. Lõpuks ilmuvad ekraanile nõuanded.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik ütles, et nende kliiniku kodulehelt leitav test on püüe panna inimest oma tervise peale mõtlema.

«Paljud meist võivad sportida probleemideta ning suurendada kehalist aktiivsust riskivabalt,» rääkis Kuik. «Aga teine osa peab aru andma, et ei ole nii, et mida rohkem liigud, seda rohkem tervist juurde tuleb. Pealtnäha võibki kõik korras olla, ent siis tuleb see üks, mõnikord ka viimane ehk fataalne kord.» Kuik vihjas äärmuslikele juhtudele ja äkksurmale.

Ta lisas, et spordiküsimustikke on ikka tehtud, nii noorsportlaste kui tippsportlaste tervist silmas pidades. Kuid see, millest praegu jutt, on mõeldud harrastussportlastele. Et inimene arvestaks sihipärasel treenimisel oma tervise eripära, eluviisi ja ealiste muutustega ning väldiks ülekoormust ja sellest tulenevaid terviserikkeid.

Personaalne kokkuvõte

Iga vastaja saab testi täitmise järel ka personaalse kokkuvõtte ja soovitused, mille arvuti paneb kokku lõikude kaupa just vastaja vastuste põhjal.

Testi tulemused salvestatakse anonüümselt. Vastaja saab endale unikaalse tunnusnumbri, mille abil on tal hiljem võimalik varasemaid vastuseid üles leida ja neid viimastega võrrelda.

Rein Kuik ütles, et tulevikus nõutakse ilmselt kõigilt suurtel rahvaspordiüritustel osalejailt registreerumisel tunnusnumbrit. See annab korraldajaile kindluse, et inimene on oma tervisliku seisundi peale mõelnud ning spordib eeldatavasti turvaliselt.

«Testi idee on sportida tervena, aga mitte iga hinna eest,» lausus Kuik.

Spordimeditsiinilise enesekontrolli testi koostamise ja küsimuste väljavalimise töö on teinud füsioterapeut Peeter Nigol. Ta lähtus mitmest spordimeditsiini küsimustikust ning tugines ka rahvusvahelise olümpiakomitee ja spordimeditsiini föderatsiooni soovitustele.

Test arsti ei asenda

Testi kokkuvõttesse ilmuvad soovitused ja juhised ei asenda aga vahetut arstlikku konsultatsiooni või terviseuuringut ega anna garantiid ohutegurite puudumise kohta. Samas on testi tulemusi mõttekas tutvustada näiteks oma perearstile.

«Usun, et osa inimesi mõtleb aeg-ajalt sedagi, et võiks spordiarsti juurest läbi käia, kuid enamasti jääb see aeg neil puudu,» kahetses Nigol.

Testi leiab veebiaadressilt www.kliinikum.ee/taastusravi/set/. Ka on see nähtaval Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli spordiklubi lehel ning klubi Tartu Maraton veebikodus. Küsimustik on kergesti märgatav kolme tähe SET (spordimeditsiiniline enesekontrolli test) tõttu. Seni on vastajaid olnud 1200 ringis.

Märksõnad

Tagasi üles