Loomadki vajavad abi kitsastes kohtades, kõrgustes ja aukudes

Päästjad aitavad kõiki hätta sattunud hingelisi, ka sulelisi ja karvaseid. Neid viimaseid hädalisi polegi teab mis vähe.

Lõuna päästekeskuse päästjad said eelmisel aastal 142 väljakutset hätta sattunud loomade ja lindude abistamiseks, Tartumaal oli 69 sellist väljasõitu.

«Kõige rohkem aitasid päästjad torude, seinte, treppide alla ja vahele kinni jäänud või kõrgustesse roninud kasse ja koeri,» andis päästjate sellest töövaldkonnast ülevaate Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo. «Aidata tuli ka aedade vahele või aiateivaste otsa kinni jäänud ja nõrgast jääst läbi vajunud koeri.»

Palju väljakutseid oli mullu seotud kinni jäänud või vigastatud lindude – tuvide, kajakate, toonekurgede, hakkide – abistamisega. Paaril korral juhatasid päästjad ohutusse kohta linnas patseerinud pardipere.

Abi vajasid ka linna sattunud metsloomad: päästjad pidid kinni püüdma ja linnast välja juhatama kitsi, põdravasikaid ning keldrisse ja trepikotta tulnud kährikuid ja tuhkruid.

Kuid metsloomad satuvad ka maal kohtadesse, kuhu neid ei oodata. Päästjatel tuli mullu kinni püüda ja metsa toimetada inimeste elukohtade juurde roomanud rästik ja nastik. Mullu aprillis oli taluhoovi tulnud karupoeg, abi on vajanud ka kaevu kukkunud mäger.

«Lahtistesse või halvasti kaetud kaevudesse on kukkunud teisigi loomi,» ütles Astra Pintson-Käo. Kõige rohkem on päästjad pidanud aitama kaevu ja auku kukkunud koeri. Tänavu veebruaris kukkus üks koer kuivati viljapunkri šahti. Katkise kattega kaevudest on päästetud veel kasse, kitsi ning sel nädalal nüüd ka mullikas.

Eelmise aasta jaanuaris päästeti Valgamaal kaks jõejääst läbi vajunud mullikat ning Viljandimaal neli mullikat, kes olid kukkunud läbi tiigijää. Suvel aitasid päästjad Põlvamaal mudalaukast välja põdravasika.

Loomade päästmisel teeb päästeamet koostööd keskkonnaametiga. Päästetud loomad viiakse kas metsa tagasi või loomade varjupaika, kus vajaduse korral tegeleb nendega loomaarst.