Jaotusvõrk muutub tasapisi kindlamaks

FOTO: Mihkel Maripuu

Elektri jaotusvõrku valdav Elektrilevi kulutab tänavu Tartumaal elektriliinide ja alajaamade töökindluse parandamiseks vähem raha kui mullu. Liinikoridore puhastatakse aga mitmekümne kilomeetri võrra enam.

Tartumaa elektrivõrku kulutab Elektrilevi sel aastal 5,3 miljonit eurot ehk 13,6 protsenti kogu Eesti peale jaotatavast investeeringurahast. Seda on poole miljoni võrra enam kui 2011. aastal, kuid 1,1 miljoni võrra mullusest vähem.

Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti põhjendas kahanemist sellega, et 2012. aastal kulutati Tartumaal raha mitmele suurele objektile. Nüüd kaldub vaekauss mõne teise piirkonna kasuks.

«Kõige olulisem investeering oli eelmisel aastal Tartumaal Elva piirkonnaalajaama rekonstrueerimine,» ütles Kutti. Lisaks mainis ta Ilmatsalu 15-kilovoldise õhuliini asendamist maakaabliga ning Alatskivi alajaama uuendamist.

Viiendik võrgust iganenud

Mullu investeeris Elektrilevi oma võrku, mis koosneb enam kui 60 000 kilomeetrist kesk- ja madalpingeliinidest ja rohkem kui 22 000 alajaamast, sada miljonit eurot. Rajati 1750 kilomeetrit elektriliine ning 707 alajaama.

Peaaegu kolmveerand rahast läks elektrivõrgu töökindluse suurendamiseks ja ohutuse tagamiseks. Ligi 25 miljoni euro väärtuses ehitas Elektrilevi uusi võrguühendusi tellimustööna.

2010 investeeris Elektrilevi 60 miljonit eurot, 2011. aastal 73 miljonit eurot. 2010. aastal uuendati kogu võrgust umbes 1,3 protsenti, 2011. aastal 1,5 ja 2012. aastal 1,8 protsenti.

Nõukogude aja lõpuaastail algas ja Eesti taasiseseisvumise järel süvenes elektrivõrgu alarahastamine ning seetõttu jätab elektriga varustamise kindlus praegu soovida. Optimaalse eluea, 40 aastat, on ületanud viiendik kogu võrgust.

Elektrilevi arvestuse kohaselt tuleks selleks, et mineviku võlga korvata, kulutada 2025. aastani võrgu uuendamiseks keskmiselt 112 miljonit eurot igal aastal.

«Me ei saa täpselt ennustada, millal järje peale saame, aga eeldusel, et tehnoloogia areneb ja seadmete töökindlus paraneb, loodame saavutada rahuldava taseme 2025. aastaks,» ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Tänavu planeerib Elektrilevi 112 miljoni euro piiri küll ületada, kuid varustuskindluse suurendamisse pannakse raha mullusest vähem. Põhjus on kaugloetavate arvestite paigaldamises, mis neelab umbes viiendiku investeeringurahast.

Elektrilevil on 640 000 mõõtepunkti, selle aasta lõpuks tahab firma ümber vahetada 140 000 arvestit. Kõik arvestid peavad olema kaugloetavad 2016. aasta lõpuks.

Operatiivsus kasvab

2011. aastal oli jaotusvõrgus 27 895 riket, 2012. aastal 23 065 riket. Mullu suutis Elektrilevi vooluta jäänuile selle tagasi anda keskmiselt 96 minutiga, tunamullu kulus keskmiselt 179 minutit.

Pooltes tarbimiskohtades suutis Elektrilevi ühenduse taastada vähem kui tunniga ning kolmveerandis kahe tunni jooksul. Maksimaalselt tohiks rikke kõrvaldamiseks kuluda 1. aprillist 30. septembrini 12 tundi ning ülejäänud perioodil 16 tundi.

Elektrilevi tänavusi töid Tartumaal

Elering investeerib tänavu Tartumaal madal- ja keskpingevõrgu töökindluse parandamiseks üle 5,3 miljoni euro. Suuremate tööde hulgas on

• Haaslava valla Kuuste alajaama täiustamine

• Tartu linna Lembitu 16 jaotusalajaama rekonstrueerimine

• Tartu 330/110/35/15/10 kV alajaama täiustamine

• Alatskivi-Koosa keskpingeliini I järgu ehitus

• Kuuste-Mäksa 10 kV kaabelliini ehitus

• Nõo valla Ketneri küla Kuki alajaama pingeprobleemi lahendamine

• Kambja valla Pähkli haruliini osaline ümberehitus kaabelliiniks

• Meeksi valla Sikakurmu küla Uuliku alajaama pingeprobleemi lahendamine

• Ülenurme valla Soinaste küla Aare alajaama õhuliinide asendamine maakaabliga

• Tartu Riia tänava õhuliini uuendamine (Vapramäe alajaam)

• Puhja alajaama õhuliini asendamine maakaabliga

• Tartu linna Aparaadi alajaama ehitus

• Nõo valla Aiamaa küla pingeprobleemi lahendamine

• Alajõe 15 kV haruliini rekonstrueerimine

• Tähtvere valla Pihva küla

Kohu alajaama pingeprob-leemi lahendamine

• Alatskivi valla Alasoo küla Alasoo alajaama pingeprobleemi lahendamine

• Elva Vapramäe alajaama (Tamsa tee) ümberehitus

• Alatskivi valla Kallaste II

15 kV liini ümberehitus

• Rõngu valla Lossimäe küla Piiroja alajaama pingeprobleemi lahendamine

• Laeva valla Kärevere küla Müüri alajaama pingeprobleemi lahendamine

Tagasi üles