Karlova selts protestib mälestise muutmise vastu

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevi 11 majal on taastatud algne vorm, tööjärg on jõudnud katusekivide paigaldamiseni.
Kalevi 11 majal on taastatud algne vorm, tööjärg on jõudnud katusekivide paigaldamiseni. Foto: Margus Ansu

Kalevi 11 maja ehitustöödel on vastuollu mindud hoone restaureerimisprojekti, aga ka heade tavadega arhitektuurimälestiste taastamisel, leiab Karlova seltsi linnaruumi toimkond Tartu linnavalitsusele saadetud kirjas.

Kirjas seisab, et läinud suve rõõm kaks sajandit vana maja taastamise algusest asendus sügise saabudes murega vana maja heaolu pärast.

Kirjas, millele on alla kirjutanud Karlova seltsi juhatuse liige Aili Saluveer, seisab, et põhjust selleks andsid mõnedki märgid. Hoone lammutati täies mahus, hoone konstruktsioonidest lahti võetud pea 200-aastane puit vedeles vihma käes. Aga pärast uue betoonkeldri valmimist kerkis arhitektuurimälestis hoopis teistel ehituspõhimõtetel: vana puitmaterjal lõiguti juppideks ja kinnitati välise puitsõrestiku külge.

Betoonplokkidest trepikoda

Karlova seltsi toimkond leiab, et ehitustegevus ei vasta projektile järgmistes kohtades.

Esiteks on trepikoda projektis märgitud puidust, aga tehtud betoonplokist. Kui vanad palgid olid pehkinud, oleks pidanud trepikoja uuesti üles ehitama samaväärsest palkmaterjalist traditsioonilisel viisil.

Teiseks on esimese korruse kandekonstruktsioonis valdavas osas hävitatud puitkäsitöö ajalooline kihistis.

«Seega tuleb nentida, et hoone konstruktsioonilises osas on hävitatud ajalooline väärtus,» kõlab toimkonna järeldus. «Vana puitmaterjaliga on ümber käidud viisil, mis ei ole säilitanud kultuuriloolist infot ega hoone ehituslugu.»

Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Mets­allik ütles, et selle maja problemaatikat on arutatud muinsuskaitseametis nii Tartus kui Tallinnas, sest maja oli ära vajunud ja palgid pehkinud. Seda ei saanud enam restaureerida nii, et koost lahti ei võta. Palgid tuli nummerdada ja kõdunenud palgid kokkupanemisel uutega asendada.

«Palkide juppideks saagimist seal minu teada ei arutatud, aga ma pole ka kindel. Võimalik, et seal ei saanud teisiti,» sõnas Metsallik. «Mina seal erilist probleemi ei näe. Loodan, et see maja tuleb normaalne välja.»

Metsallik suunas detailsemad küsimused edasi arhitekt Kaido Kepile, kes vastutab objekti järelevalve eest muinsuskaitse vallas.

Kallis töö

Kepp ütles, et vana maja palgid olid väga kehvas korras. Originaalkujul õnnestus kokku panna vaid üks välisnurk, karkassi vahele täiteks õnnestus kasutada kümnendikku palkidest.

«Tegelikult on tellija sinna päris palju raha matnud, lihtsam oleks olnud päris uus maja ehitada,» nentis Kepp. «Vanas majas olid olnud läbijooksud ja iga mees oli oma ukseava sisse lõiganud. Pikka palki, millega saaks seina ära siduda, ei olnudki.»

Maja kuulub soojaettevõtjale Janek Veeberile.

Kepp ütles, et peale palkide jääb vanast alles ja läheb tagasi Kalevi tänava poolne voodrilaud, maja peauks, karniis ja piirdeliiste.

Projektiga võrreldes on tema sõnul kõige suurem muudatus, et trepikoda on tehtud plokkidest.

Kas see maja on veel mälestis? «Seda ma ei tea, seda peab arutama,» vastas Kepp. «See on sisuliselt makett, üsna täpne koopia, ehk terviklikum. See tuleb ikkagi puitmaja.»

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et Tartu linna muinsuskaitsekomisjon koguneb Kalevi 11 maja küsimust arutama täna. «Siis selgub, mis komisjon leiab ja mis on vastuolus nende põhimõtetega, mille eest komisjon seisab. Ootan suure põnevusega,» lausus ta.

Kristina Kurm Karlova linnaruumi toimkonnast ütles, et nende hinnangul paigutub Kalevi 11 maja samasse ritta koopiamajadega Eha 32 ja Herne 45 ning praeguse kirja mõte on sellise tendentsi levimisele vastu seista.

Kalevi 11

• Klassitsistlikus stiilis elamu 19. sajandi esimesest veerandist, riikliku kaitse alune arhitektuurimälestis, asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

• Hoone on valdavalt säilitanud ehitusaegse välisilme. Katusekorrusega ühekordne majaosa on vanem, hoovi pool on hilisem kahekordne juurdeehitis. Tänavakülje aknad on olnud luukidega.

• Seinad rõhtpalgist, katuseväljaehitisega murdkelpkatus, kolm krohvitud telliskorstnat, üks silikaattellistest korsten. Kaks algupärast välisust tänavaküljel.

Allikas: Tartu linna register

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles