/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/03/18/1645010t1h7f25.jpg)
Haaslava valla elanik Helmi Rander sai 2009. aasta sügisel riigi ja omavalitsuse toel endale salvkaevu, kuhu ei tulnud tilkagi vett. Tänini on naisel tagasi saamata 15 000 krooni ettemaksu, kuigi kaevutegija võlga tunnistab.
Madalast kaevust kasvas pikk võlg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pean oma kohuseks hoiatada teisi selliste vastutustundetute ettevõtjate eest,» põhjendas Rander kaevukaevamisloo avalikustamist. «Ja loomulikult tahan oma raha tagasi. Ma ei maksnud ometi augu eest, vaid kaevu eest.»
2008., 2009. ja 2010. aastal vahendas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus omavalitsustele riigi toetusraha, mille eest rajati puur- ja šahtkaeve majaomanikele, kel polnud võimalik ühisveevärgiga liituda. Samuti said abi omanikud, kelle vana kaev kippus jääma kuivale või oli vesi vilets.
Vett kaevu ei tulnud
Ehituskulud jagati võrdselt: kolmandik riigilt, kolmandik omavalitsuselt ja kolmandik kaevu saajalt.
Ühena kuueteistkümnest Haaslava valla majaomanikust sai kaevu Paluküla elanik Helmi Rander. 70 meetrit maapõue küündiv puurkaev valmis aga 2010. aastal Sarapuu talu juures alles teisel katsel. 2009. aasta taotlusvoorust on Randeril mõru maik suus praegugi.
«Ma ei osanud arvestada sellega, et tuleb kaevumeister ega suuda leida õiget kaevukohta,» rääkis Rander osaühinguga Devonel sõlmitud lepingust.
Kui kaks töömeest olid kaevumeister Janek Eriksoni juhendamisel lasknud maa sisse üheksanda betoonrakke ning šaht ulatus enam kui seitsme ja poole meetri sügavusele, mis oli lepinguga paika pandud piir, vett kaevu ei tulnud.
Rander oli aga 46 000 kroonist, mis sisaldas nii kaevu kaevamist kui ka veetorustiku ehitust, 15 000 krooni ettemaksuna juba tasunud.
Helmi Rander luges Erik-soni töö nurjunuks ja nõudis ettemaksu tagasi. Kolmepoolsed läbirääkimised Devoneli ja vallavalitsusega, mille mõte oli rajada salvkaevu asemel puurkaev, jooksid liiva.
Devonel tahtnuks puurkaevu eest üle 100 000 krooni, Randeril tulnuks katta sellest kolmandik.
Kuigi 2010. aasta aprillis kinnitas Janek Erikson oma allkirjaga, et tagastab ettevõtmise nurjumise tõttu Helmi Randerile 15 000 krooni juba sama aasta 3. maiks ning 2011. aasta novembris luges Randeri nõude õigustatuks ka Tartu maakohus, on võlg praegugi üleval.
Devoneli omanik Jaan Erikson, Janek Eriksoni isa, tuli Tartu Postimehega kõneldes lagedale huvitava väitega, et võlg ei puutu tegelikult temasse.
«Mul olid endal sel ajal tervisega probleemid, olin haiglas ja siis hakkas poeg vusserdama: võttis firma nimel raha ette, kuigi ta seda teha ei tohtinud,» väitis Jaan Erikson.
Puurkaevudele keskendunud Devonel lõpetas Eriksoni sõnul tegevuse juba mitu aastat tagasi. Majandussurutise tekkides said tellimused lihtsalt otsa.
«Šahtkaevusid tegi poeg mul omapäi,» kinnitas Jaan Erikson. «Seaduse järgi olen praegu muidugi mina süüdi, kuigi ma ei tea tegelikult ööd ega ilma, mis ja mismoodi seal toimus. Mina teda ei volitanud, mina ei teadnud sellest midagi.»
Lubadus raha tagastada
Janek Erikson, kes asutas 2011. aasta sügisel oma osaühingu Kaevuproff, lubas võla Helmi Randerile tasuda hiljemalt selle aasta lõpuks. Samas väitis ta, et suusõnalise kokkuleppe järgi võttis Rander endale riski, et 15 000 krooni jääb tagastamatuks avansiks, kui kaev jääb üheksanda rakke peal kuivaks.
«Asi oli selles, et kohe seal kõrval oli ühel vanainimesel 27 rakkega salvkaev,» selgitas Erikson. «Ütlesin kohe alguses, et nii sügavat šahtkaevu ma ei tee. See on ohutuse küsimus, risk ei tasu ennast ära. Minu viga, et ma temaga seda kokkulepet kirjalikult ei teinud.»