Hipinäituse huvi tõi ukse taha saba

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huvilisi jätkus seisma ning diivaneile ja lausa põrandale istuma.
Huvilisi jätkus seisma ning diivaneile ja lausa põrandale istuma. Foto: Margus Ansu

Näitusel peab olema tõesti kõva tõmme, sest isegi peaaegu liikumisvõimetu Aleksander Müller – lillelapsepõlveaegne biitmuusik – ning hingamisvaevustega Aare Loit ehk kunagine rändurhipi Babai olid avamisel kohal.

Mitme luulekogu autor Päärn Hint kuulus Eesti NSV esimeste hipide hulka. Praegu elab ta boheemlasena Kaimis ja käib mõnikord Liiva tänava hooldekodus Mülleri Sassil külas. Nüüd sai ta Sassi esimest korda poole aasta jooksul nõusse, et too tuleks hooldekodust ratastoolis paariks tunniks välja.

Nad mõlemad olid andnud oma nooruspõlveaegsest elust intervjuu ning olid muidu abiks, et Kiwa ja Terje Toomistu saaksid koostada ERMi näitusemajja väljapaneku «Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne under­­ground».

Avamisel oli huvilisi nii palju, et nad ei oleks korraga näituseruumi ära mahtunud. Seepärast lasksid kuraatorid neid sisse jaokaupa. Ukse taha ja trepile kogunes kenake saba.

Abiks kuraatoreile

Samuti kui Päärn Hint ja Mülleri Sass olid Kiwale ja Toomistule abiks olnud mitmed kunagised lillelapsed ning tollase vabameelse ja kontrakultuurilise elu pooldajad.

Teiste hulgas vaatas näitust tallinlane Aleksandr Dormi­­don­­tov, kes õmbles omal ajal alt laienevaid hipipükse poolele Nõukogude Liidule.

Kehvapoolse tervise kiuste avamisele tulnud praegune tallinlane Aare Loit ütles, et mingi tema noorusaegse elu hõng on näitusel ikka sees. Koos külastajatega sai see hõng aga palju suurem. «Nii palju on vaadata, ja nii palju on inimesi, et pea käib ringi,» lisas ta.

ERMi direktor Tõnis Lukas seletas elavat huvi sellega, et paljudel inimestel on näituse teemaga oma mälestus. Nad tunnevad huvi ja on pidanud oluliseks kohale tulla. Kas aga ei ole tunne, et on lausa kitsas? «See on ehe tõend sellest, et Eesti Rahva Muuseumil on suuremat maja vaja,» ütles Lukas.

Kontsert, raamat ja film

Näitusemaja loengusaal sai puupüsti täis, kui kontserti hakkas andma ja duubelplaati esitlema ansambel Tunnetusüksus. Selle vabaimprovisatsioonilise bändi üks juuri ulatub Aare Loidi maakodu omaaegsetesse jämmidesse.

Väljapanekut «Nõukogude lillelapsed» saab ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9) vaadata 4. septembrini. Järgmisel aastal on kavas üllitada samal teemal raamat ja ülejärgmisel dokumentaalfilm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles