Põllumajandusmuuseum on oma kontorit, Ülenurme mõisa häärberit, väikestviisi remontinud aastaid, kuid hoone muudkui lagunes. Nüüd on see jant läbi: muuseumis lõppes suur remont, peale häärberi sai korda veel kaks suurt hoonet.
Suur raha pani lõpuks lühtrigi õigesse paika
15. märts 2013, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lühter oli varem rohkem ukse pool,» ütles Ülenurmel asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild endise mõisa häärberis ringkäiku tehes. «Aga just sellele kohale tuli ventilatsiooniplafoon ja nii sai lühter lõpuks trepikoja keskele. Lühtri puhastamine muutus nüüd küll keerulisemaks, varem sai seda tööd teha trepi pealt.»
Viimane lause oli öeldud muretult, sest saastekvoodi müügi ning põllumajandusministeeriumi rahaga remonditud häärberis, laudas ja linamajas tehtud põhjalik remont oli oodatud töö.
«Remontisime häärberit kogu aeg, aga see muudkui lagunes,» märkis Sild. «Siin oli ka väga külm. Laua taga istudes tundus, et jalad jäätuvad ära. Kui ehitusmehed põrandad üles võtsid, siis saime aru küll, miks nii pagana külm oli: põranda all oli suur tühimik, palkide otsad olid mädanenud.»
Põllumajandusmuuseum sai 1886. aastal valminud häärberi noorenduskuuriks saastekvoodi müügi rahast ligi 237 354 eurot. Selle eest soojustati hoone ja paigaldati sinna seni puudunud ventilatsioon ning uus kütte- ja elektrisüsteem.
Sisetöödeks ning uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tegemiseks andis põllumajandusministeerium 138 651 eurot.
Häärberis on muuseumi tööruumid, kaks saali ürituste ja näituste korraldamiseks ning uus köök kohvikukülaliste paremaks võõrustamiseks. Lisaks tehti maja ühte otsa koosolekute pidamiseks mõisniku tuba. Selle kõrvale sisustatakse väike magamistuba, kus saavad öömaja paar muuseumi külalist.
Hobugi kuuleb kontserti
Ka 1913. aastal kahesajale lehmale valminud laut ning 1990. aastate alguses hoidlaks ehitatud linamaja sai korda saastekvoodi müügi ja ministeeriumi raha eest. Mõlemaid hooneid soojendab nüüd maaküte, mis direktori sõnul on vähemalt sel talvel väga soodsa hinnaga suured ruumid soojana hoidnud.
Laudas elab praegu Mutiks kutsutav tiine mära, kes kasutab suurest hoonest piskut. Ülejäänud ruumi on plaanis teha suur lava, sest laudas on väga hea akustika. Neid kontserte hakkab kuulama muuseumi päris oma hobune, sest Mutt on muuseumis vaid komandeeringus.
Teisele korrusele tuleb avatud hoidla, kus eile keskpäeval askeldas heatujuliselt koguhoidja Maiga Davõdov, kelle lumivalged kindad olid juba üsna hallid. «Puhastan siin käpuli museaale ja võtan tolmu,» selgitas ta naerdes, kui oli riiuli ja katusealuse vahelt välja roninud.
Traktorid saavad ulualla
3750-ruutmeetrise lauda põhjalikuks remondiks kulus 775 703 eurot saastekvoodi müügi raha ning 21 000 euroga toetas töid põllumajandusministeerium.
Seni kütteta 703-ruutmeetrise linamaja soojustamiseks ning ruumidesse sooja saamiseks kulus 235 025 eurot saastekvoodi müügi raha, millele põllumajandusministeerium lisas 31 250 eurot.
Hoone alumisel korrusel saab muuseum nüüd lõpuks ometi varju alla tuua osa väljas seisvaid vanu traktoreid. Nende naabrusse tuleb Eesti naistraktoristide nurgake. Teine korrus jääb näituste päralt.
Uuenenud linamaja avatakse juuni lõpus, kui põllumajandusmuuseum tähistab 45. aastapäeva.