Vaksali väljak pakub jalakäijale mugavust

Vaksali ette kavandatav kahesüsteemne väljak on kujundatud nii, et kes soovib sellest kiiresti läbi saada, see ka saab. Kes aga tahab väljakule pikemalt puhkama jääda, astub liikumise põhisuunast kõrvale.

FOTO: OÜ Kino eskiis

Tartu ajaloolise raudteejaama ette kavandatav pinkide ja haljastusega linnaväljak pakub jalgsi rongile ruttajatele või rongilt tulijatele mõnusamat teekonda ning suunab autoliikluse vaksalihoonest eemale.

Uue väljaku projekti koostavad OÜ Kino maastikuarhitektid Karin Bachmann, Mirko Traks ja Henn Runnel. Väljaku lahendus lähtub Bachmanni sõnul eelkõige sellest, et muuta praegune kõle ja liiklusohtlik ala jalakäijatele mugavamaks ja turvalisemaks.

«Võtsime aluseks linnavalitsuse korraldatud küsitluse, mille järgi tuleb enamik inimesi jaama ja lahkub sealt jalgsi. Praegune süsteem on jalakäijatele väga ebamugav,» sõnas Bachmann. Ta lisas, et nende eesmärk pole autojuhtide elu kibedaks teha, vaid ruum niimoodi ümber organiseerida, et võidaksid kõik.

Tulevikus saaksid vaksali ette sõita vaid linnaliinibussid, taksod ja invasõidukid. Kogu ülejäänud liiklus suunatakse väljaku teisele poolele. Rongireisijate autode parkimine on kavandatud Vaksali tänava äärde jäävasse parklasse, kuhu mahub umbes 40 sõidukit.

Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul pole vaksali ette vaja suurt liiklussõlme, vaid pigem hajumisruumi inimestele. Uuele väljakule kavandatakse palju haljastust, mille kastmiseks saaks ära kasutada sajuvett. Haljastust on vaja ka ilu pärast, sest muidu laiuks vaksali ees vaid suur kiviplats.

Platsile on kavandatud mitmeid sopistusi, kus oleks mõnus istuda, saaks ajaloolist hoonet vaadata või päikest võtta.

«Rongilt tulija saab pinkidele ka hetkeks maha istuda,» selgitas Arjus, kelle sõnul tuleneb väljaku kujundus raudtee süsteemsuse ja orgaanika ühendamisest. «See on ühest küljest range, aga haljastuse mäng muudab selle tundlikumaks.»

Haljastamiseks on arhitektid mõelnud kasutada eelkõige eestimaiseid taimi. «Need peaksid olema taimed, mis sobivad meie kliimaga ning hoolitsevad enda eest päris hästi ka ise,» märkis Bachmann.

Kuna väljak on suure liiklusega tänava ääres, peavad taimed hästi taluma heitgaase, müra ja talvel teedelt valguvat soola. Suvel aga tugevat päikest ja pikemat kuivust. Kolmandik võiks olla kõrkjalisi, kolmandik põõsaid ja kolmandik lilli, mis aastatega vahelduks ja annaks värvi. Platsile jääksid alles ka kõik praegused puud, kuid juurde neid ei istutataks.

«Puud tekitaks probleeme, kuna seal all on torustikud ning kogu sademeveesüsteem on plaanis lahendada selle sama ala peal. Et vesi, mis tuleb, ei kurnaks linna torustikku,» selgitas Arjus. Väljaku sillutamisel kasutatakse keskmisest suuremaid betoonkive, mis peavad paremini vastu. Lõplik projekt valmib juunis ning väljaku ehitus võiks Arjuse hinnangul toimuda järgmisel aastal.

Näitus «Jätkuv ja suutlik»

• Täna avatakse vaksalihoones uue väljaku projekti tutvustav näitus «Jätkuv ja suutlik». Sellel näeb ülevaadet ka mujal maailmas tehtud samalaadsetest töödest. Eesmärk on näidata, milliste probleemidega peavad projekteerijad tänapäeva linnakeskkonnas tegelema.

• Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Tagasi üles